Küünlakuu askeldused
Ja eks ta tõsi ole. Päevane intensiivne päike paisutab pungi elule ja paneb ka koore all kohati mahlad liikuma. Seetõttu kahjustab öine kõrvetav külm viljapuid ja marjapõõsaid väga kergesti.
Karel Čapek ütleb oma aianduse tähtteoses “Aedniku aasta”, et veebruari hooajatöö on esimeste kevadtunnuste varitsemine. See on üks tüütu ja närvesööv tegevus. Esimese kevadtunnuse püüame kinni toas: hiina kasele tuleb uus leht.
Nimetus veebruar on üle võetud roomlaste kalendrist, kus Februarius tähendas puhastuskuud. Februa oli puhastusjumal.
Käes on ühed ohtlikumad ajad
Veebruaris ja märtsis on nii ööpäevased kui ka päikesepoolse ja varjukülje temperatuuride erinevused väga suured.
Kõikumised võivad olla paari-kümnekraadised. Selle tagajärjel tekivad eelkõige noortel ja vanadel puudel tüve ja suuremate oksaharude külmakahjustused. Kõige vähem tundlikud on puud, mille tüve läbimõõt 5–10 cm.
Külmakahjustuste vältimiseks mässige tüvede ümber kuuseoksi, jõupaberit, kotiriiet vms. Kindlasti jälgige, et tüve ja “mähise” vahele jääks õhuvahe. Kaitsekiht ei tohi olla ka liiga paks ja soe, sest see ergutaks päevasel ajal puid elule. Nad peavad praegu olema siiski veel sunnitud puhkusel!
Hädapäraselt aitab külmakahjustusi vähendada lume kuhjamine puu lõuna- ja lääneküljele. Varjestamiseks võib kasutada ka laiemaid laudu, need paigutage tüvest mõne sentimeetri kaugusele, sest siis ei vigasta lauad tuule käes liikuva puu koort.
Hoopis paremaid tulemusi annab muidugi tüvede valgendamine. Kui see jäi oktoobris-novembris tegemata, siis nüüd on viimane aeg. Segu jaoks läheb vaja 2–2,5 kg värskelt kustutatud lupja 10 liitri (üks ämbritäis) vee kohta. Lupjamist on soovitatav teha sademeteta sulailmaga. Lubjapiim peab jõudma kindlasti enne õhtuseid miinuskraade ära kuivada.
Kasutada võib ka vesiemulsioonvärvi. Tänu värvis sisalduvatele kemikaalidele aitab see vähendada või hoopis ära hoida jänesekahjustusi.
Aed kui köök
Kevadtalvel aeda sattunud haavikuemand võib oma kärneritööga palju pahandust teha. Mäletan, kui mõnikümmend aastat tagasi oli Berliinis ebatavaliselt külm talv koos paksu lumega. Linna parkides ja haljasaladel tegid jänkud palju kurja, pistsid kinni sadu ja sadu põõsaid. Just paks lumikate ajab jänesed pahategudele.
Kui aeda piirab traatvõrgust tara, siis kontrollige hoolikalt üle kohad, kuhu tuisuga on kuhjunud lumehanged. Hangeharjalt hüppavad jänesed üle aia.
Kuuseokstega polsterdatud tüve jänes tavaliselt ei puutu. Aga kui lumi on piisavalt paks ja jänku ulatub oksteni, siis nende kallal viib ta oma koorimistöö lõpuni. Seega tuleb jälgida lumikatte kõrgust puude ümber.
Jänesed põlgavad ära ka seebitatud tüved. Samuti peletavad sügisel lõigatud musta sõstra oksad tüve ümber seatuna oma intensiivse lõhnaga jäneseid eemale.
Praegu on oodata ka näriliste-, valdavalt hiirekahjustusi. Selle vältimiseks trampige lumi tüve ümber tugevalt kinni ja laske sellele koguneda uus kohev kiht.
Suurema metsa läheduses ohustavad ka metskitsed ja põdrad viljapuuaedu, nähes seal maitsvat ja kergelt kättesaadavat toitu. Suur-ulukite rüüste vastu tehke piirdetarale kõrgendused, tavalisele võrkaiale piisab u 0,5 m kõrgusele paigutatud lattidest. Puud võib ümbritseda ka kahemeetrisest traatvõrgust silindritega.
Karmimal talvel teevad vastu kevadet suuri kahjustusi ka tihased, leevikesed ja varblased. Peamiselt kahjustavad nad pungi, sest sulelistel napib vitamiinirikast toitu. Pungad muutuvad neile vastumeelseks, kui pritsida puid keedusoola ja vesiklaasi vesilahusega (100 liitrile veele lisage 1 liiter vesiklaasi ja 1 kg soola). Pritsige kuiva ilmaga ja arvestades, et vedelik jõuaks enne õhtust külma kuivada.
Kõige lihtsam on linde muidugi korralikult toita, see hoiab nende mõtted puudest ja põõsastest kaugel. Vastutasuks tagavad sulelised suvel aias tõhusa kahjuritõrje, kuna on harjunud seal toituma. Ainult ärge unustage, et laud peab olema kuni püsivate külmade lõpuni pidevalt kaetud.
Kui päike hakkab kõrgemalt käima, koputab ta näpuga igale aknale ning annab teada kevade peatsest saabumisest.
Toataimed hakkavad ärkama
Kas aga kõik unimütsid sellest kohe aru saavad? Mõni ärkab varem, mõni põõnab veel paar nädalat.
Üks talvistest tegijatest on ratsuritäht, mis tavaliselt jaanuari-veebruarini puhkab. Ühel päeval leiab ta, et aeg on õitsema hakata.
Kui õienupp paistab, pange potile pimenduseks peale tagurpidi pott, et õievars veniks pikemaks. Kui te seda ei tee, võivad lehed enne varre sirgumist välja kasvada ning vars jääb lühikeseks.
Pimendage seni, kuni vars on kasvanud u 10 cm pikkuseks. Ajal kui taimel algab uus eluaasta, on soovitatav ta ümber istutada. Eemaldage sibulal vanad soomused ja juured ning pange ta värskesse mulda.
NB! Kaks kolmandikku sibulast peab jääma mullast välja!
Veebruaris alustab kasvu fuksia, mis sügisel enne talveunne suigutamist lõigati 2/3 ulatuses tagasi. Nüüd kärpige teda kergelt. Kärbitud kasvud kasutage ära paljundamiseks ja pange juurduma.
Kui andsite pelargoonile sügisel armu ja lõikasite teda vaid õige veidi, siis nüüd, kui te ei taha kasvatada just tüvivormi või suurt põõsast, lõigake veebruari lõpus – märtsi algul kõik harud 3–5 pungani tagasi. Teadke, et just tugevalt kärbitud taimed õitsevad suvel eriti rikkalikult. Äralõigatud varrejuppidest saate kasvatada uusi noori taimi.
Teiste toataimedega oodake veel natuke, enne kui hakkate nendega tegelema. Enamik neist on paslik ümber istutada märtsis, kui on näha, et taim on alustanud korralikult kasvamist.
Mida võiks varsti külvata?
Punapipra ehk hariliku paprika seemned pange mulda veebruari lõpus – märtsi algul. Teiste köögiviljadega on veel aega.
Tuntumatest suvelilledest võib kuu lõpus külvata lobeelia, begoonia, petuunia ja viltlehe. Neid ja ka paprikat saaks külvata ka varem, aga siis peab kasutama lisavalgustust.
Targem on külvata hiljem, kui päev on juba pikem ja päikest rohkem, kui et lasta noortel taimedel vähese valguse tõttu välja venida.
* * *
Kevadeni pole enam palju aega. Kui veebruari algupoolel varitseme esimesi kevadetunnuseid, siis kuu lõpupoole tegeleme juba kevadekuulutajatega.
Eksimatud kevadekuulutajad on naabrid. Nad on muutunud närviliseks, raputavad siit-sealt okstelt lund, käivad sihitult aias ringi, luuravad ümbrust. Tundub, nagu poleks nende närvidega kõik korras. Aga meiega on ju kõik kõige paremini.
