Hortensia õitseb uhkelt ja kaua
Puishortensia (Hydrangea arborescens) kasvab pea igas vanemas aias, levinud on suurte õisikutega sort ‘Grandiflora’. Puishortensia õisikud tekivad sama aasta võrsetel. Selleks et põõsas alati kenasti õitseks, tuleb seda igal kevadel tugevasti harvendada ja tagasi lõigata. Lõigake välja kõik nõrgad, looklevad ning mahavajunud oksad. Kui põõsas on veel noor ja hõre, siis kärpige tugevamaid oksi tagasi 3–4 pungapaari peale. Vanemat tihedat põõsast võib lõigata madalamalt.
Puishortensiat on lihtne paljundada haljaspistikute ja võrsikutega. Sobivas kasvupaigas kasvab hortensiapõõsas ise tasapisi laiemaks, paljundamiseks tuleb lihtsalt mõned servapoolsed juurevõsud välja kaevata.
See hortensialiik kasvab ja õitseb paremini poolvarjus, kus muld on niiskem. Hästi mõjub talle neutraliseerimata rabaturbast multš, mis teeb mulla ka veidi hapumaks. Vanemad põõsad kipuvad harvendamisest hoolimata lamanduma, neile on heaks naabriks ja toeks mõni tugevakasvuline põõsas. Meil Kubjal toetavad puishortensiat näiteks elupuu noorusvorm ‘Ericoides’ ja näärelehine roos.
Vanad närbunud õisikud püsivad põõsal kaua, kuid mõistlik on need sügisel ära lõigata, et talvetuuled neid mööda aianurki laiali ei ajaks.
Hortensiapuu
Põõsaks või isegi väikeseks puuks sirgub aedhortensia (H. paniculata). Tema kasvukuju oleneb kõige rohkem sellest, kuidas me taime võra kujundame.
Aedhortensia suured püramiidjad õisikud tekivad samuti sama aasta võrsetel (erandiks on paar sorti) ning tedagi peab kevaditi tagasi lõikama. Kui kõiki elujõulisi võrseid 2–3 pungapaari peale kärpida, saame madala mitmeharulise põõsa.
Aga võite kasvama jätta ka ainult paar-kolm tugevamat võrset. Järgmistel aastatel lõigake ära kõik külgedele suunduvad ja nõrgad oksad, samuti juurevõsud; püstisi oksi kärpige kevaditi tagasi. Lõpuks ongi meil aias kenasti harunev mitmetüveline puuke.
Jalad varjus
Veel üsna harva näeb meie aedades ronivat hortensiat (H. petiolaris). See Ida-Aasiast pärit ilusa läikiva lehestiku ja suurte valgete õisikutega põõsas võib toe najal kasvada mitme meetri kõrguseks. Võrsetel on ronijuured, mis aitavad neil kinnituda puutüvele, müürile või puitseinale. Noored võrsed juurduvad ülihästi.
Ronivale hortensiale meeldib kasvada parajalt niiskes viljakas mullas. Hästi sobib talle idapoolne seinaveer, kus muld liialt ei kuumene. Parim koht on madala müüri või suurema kivi varjus, kus juurtel on jahe, kuid võrsed ulatuvad päikese kätte.
Ronivat hortensiat võib proovida kasvatada ka põhjapoolse seina ääres, kui ei ole karta külma talvetuult. Mõnel karmimal talvel külmuvad noored korralikult puitumata võrsed niikuinii, kuid põõsas taastub kiiresti.
