Roosiaia kivine kaunistus
Roosiaia perenaine Aili Linroos kutsub põllukividest rajatist hellitavalt õnnekivihunnikuks. Idee sümboolse tähendusega kivikuhjatise rajamiseks sai ta ühest legendist. Kuna talu maadel oli palju kive, siis kerkiski õppinud kiviladuja käe all roosiaia servale efektne aiakujunduselement-maamärk.
Aili ütleb, et kivid peavad olema pärit kõik oma maa pealt, siis on sellisel rajatisel mõte ning vaid siis toob see talule ja selle elanikele õnne.
Ühel pool kiviküngast on punane, teisel pool tumehall suur lapik kivi, millel on mõnus istuda. Kivipingid on õnnekivihunniku kohustuslik element. Lisaks on oluline, et istekivid oleksid eri värvi ja ühenduses suure kuhjatisega.
Tippu otsib Aili siiani eriliselt kauni kujuga kivi. Esialgu on seal piklik rahn, mis meenutab istuvat kotkast, kes hoiab oma terava pilguga ümbrusel silma peal. Et tal üksi igav ei oleks, askeldavad kivide peal ka kolm musta varest. Õnneks plastist, ei lärma ega tee pahandusi.
Ilusad maakivid on aiakujundajale looduse parim kingitus, nendega on tore “mängida”: neist saab teha müüre, ääriseid, aiateid, künkaid jm vahvaid asju.
“Kivide põnevaid vorme ja mustreid võiks lõputult uurida. Iga kivi räägib justkui oma lugu,” mõtiskleb roosiaia perenaine. Ühele suurele hallile kamakale on aeg justkui tellimuse peale vorminud (või on see kivistis?) risti kujutise. Ristikivi kaitseb talu ja on asetatud aukohale, näoga elumaja poole.
“Päikselise päeva jooksul lähevad kivid mõnusalt soojaks ja hõõguvad õhtul veel pikalt neisse salvestunud soojust,” kirjeldab Aili õndsaid hetki, mida õnnekivihunnik talle lahkelt pakub. “Istun õhtuti siin sageli. Puhkan pikast aiatööpäevast, imetlen oma roose, naudin vaateid ümber talu laiuvatele heinamaadele. Siit saan ma oma jõu.”
Kivikoonus on pargirooside süleluses: esimesena, pärast jaani, puhkeb roosade topeltõitega imehästi lõhnav ‘Tarja Halonen’, juulist suve lõpuni laotab kivipingile oma rasked õiekuhilad aga ‘Morden Centennial’.
