Kuna kõigi marjapõõsaste juurestik on märksa pinnalähedasem kui viljapuudel, siis põuda ei talu neist ükski, ent kõrgema põhjaveeseisuga lepivad nad paremini. Marjapõõsad vajavad piisavalt valgust, seetõttu ei ole hea neid istutada viljapuude vahele või alla. Lõunapoolsesse külge viljapuude ette sobivad nad küll – tingimusel, et viljapuude võra põõsaste kohale ei ulatu.

Üks koduaia väärtuslikumaid marjapõõsaid on must sõstar. Sorte, mille hulgast valida, on palju, ent ühe keskmise pere tarvis piisab mõnest põõsast. Varane ja väga maitsva viljaga on sort 'Varmas' ning kui värsked marjad mitme pereliikme lemmikud on, jääb ühest põõsast väheks. Kindlasti võiks aias olla 'Karri', kellel peale Varmast valmivad ilusad suured viljad, mis on väga hea maitsega.

Selleks, et saada aiast võimalikult kaua värskeid marju, tuleb istutada veel hiline sort – näiteks 'Lentjai'. See sort valmimisega ei kiirusta. Tema suurte kuni väga suurte dessertmarjadega saab maiustada veel mõnda aega peale 'Karri' saagi lõppemist. Kõik nimetatud sordid on hea jahukastekindlusega. Ka pungalest ei kipu liiga tegema – sort 'Karri' on hea ja sordid 'Varmas' ja 'Lentjai' keskmise vastupidavusega.

Punase sõstra valik

Sõstraveini armastajatele sobib väga hea veinimarja põõsana rohelise viljaga Soomest pärit sort 'Vertti', kes, tõsi küll, väga saagikas ei ole. Sort on vastupidav jahukastele, ent kipub üle küpsedes kergemini varisema kui teistel sortidel.

Punane sõstar lauamarjana väärtuslik ei ole – liiga hapu isukalt söömiseks, samuti on vitamiine vähem kui mustas sõstras.

Kui meil musta sõstra põõsaste juures väike pingike seisab, millel marjasöömise ajal jalga puhata, siis punase sõstra juures seda vaja pole: marjakobara või paar saab ka käigupealt põõsalt napsata.

Varasema valmimise ja täisküpsena tuntavalt magusama maitsega on 'Viksnese' mari. Palju kasvatatakse 'Hollandi Punast', mis on hapukam ja valmib juuli lõpus. Täisküps 'Viksnes' on peaaegu sama tume kui must sõstar. Kes hapumat mahla või tarretist armastab, peaks aeda siiski ka 'Hollandi Punase' istutama – ega teist nii saagikat sõstrasorti ei oska nimetada. Mõni ime siis, et teda juba mitu sajandit on kasvatatud. Punasel sõstral on ka kreemjaviljalised sordid, neid tunneme valge sõstrana. Valge sõstra sordid ei ole nii kalkhapud kui 'Hollandi Punane', ent jäävad saagikuselt sellele alla. Nagu rohelisest sõstrast, nii saab ka valgest sõstrast hea veini. Kasvatamiseks võiks valida vastupidava ja hea saagikusega sordi 'Hele'.

Harri Poom, Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik