Minule on novembriõhtud olnud inspiratsiooniks eri käsitöö­projektidele. Ühel aastal heegeldasin jõulukuuse eheteks valgest puuvillniidist inglid, igaüks isemoodi. Teisel aastal õmblesin oma pere armsaks saanud, kuid enam mitte kantavatest riietest voodikatteks kireva lapiteki.

Eelmisel aastal mõtlesin ise välja ning õmblesin oma lapselapsele tubase telgi, mis on ühtlasi ka jõulukalender 24 väga eriilmelise taskuga.

Nüüd ajatan hüatsinte, võimaldades neile tingimusi küll külmkapis, küll hiljem toas, et need tooksid lõhna- ja õiterõõmu jõuluajaks ja uue aasta alguseks.

Hüatsindid toovad lõhna- ja õiterõõmu.

Loomulikult on ka mõnusaid saunaelamusi meeliturgutavate aroomidega, joogatunde armsa joogaõpetaja juures, kelle tunnis saab aknast vaadelda langevaid imelisi lumeräitsakaid.

Nii möödub pime aeg ergastavalt ning toob endaga kaasa vaid häid mälestusi.

Kaia Maripuu

Loovad õhtud

Ongi käes pimedad talveõhtud. Need saabuvad igal aastal kuidagi ootamatult, nagu esimene lumigi. Olen suveinimene, armastan valgust ja soojust. Seepärast muretsen juba suvel varuks küünlaid, et muuta talveõhtud rohke küünlavalgusega meelepärasemaks, ja kui on külm, siis kaminatuli teeb olemise õdusamaks.

Pikkade talveõhtute täitmiseks sobib üles panna siidimaali raam ja hakata looma taiest, kasutades värve suvistest soojadest toonidest kuni kargete talvetoonideni. Tulemuseks on värvilised sallid, rätikud ja viimase ajal ka lipsud.

Arvestades, et varsti hakkavad liikuma päkapikud ja kaugel see jõuluvana tulekki on, olen hakanud kaunistama salvrätitehnikas erinevaid ühevärvilisi küünlaid.

Väikese pojatütrega meisterdasime ühel päeval munakarpidest tuleroose, et vanaisal oleks tule tegemine lihtsam. See tegevus pakkus põnevust meile mõlemale. Natuke jõuab pikal pimedal ajal teha viltimistehnikas mobiilikotte, prillitoose ja kannusoojendajaid, seda saab teha ka lastelastega koos.

Kord nädalas on keraamikaring – voolimine on lausa teraapiline, olla kättpidi savis, see mõjub imehästi tervisele. Aga – üheks mõnusaimaks ajaviiteks on lugemine, oi kui tore on keerata end sooja pleedi sisse tugitooli ja võtta kätte raamat. Viimane lugemiselamus oli “Jaapani armuke”, kus tegevus toimub unistuste hooldekodus (sellises, kus olenevalt tervislikust seisundist, on igaühel omaette apartement ja oma auto ukse ees, et sõpradega väljasõite teha). Sellises võiks ju elada, arvan ma, kui aeg sinnamaani jõuab.

Tegutsedes kaob see kuri kaamoseaeg kiiremini. Mõtlen juba praegu sellele, et varsti hakkab valgemaks minema ... ja kaugel siis see kevadki on. Peaasi, et oleks tervist tegeleda huvipakkuvate asjadega, et oleks soe kodu ja kaaslane, kellega kõike jagada.

Soovin kõigile hobilistele töökaid käsi ja lennukaid ideid.

Olge terved!

Helgi Taim

Mõnusad õhtud

Mina mängin alati peale tööd kassiga. Väga naudime mehega koos magusa lõhnaga lõhnaküünalde põletamist. Suvel kolisime ja tegime just oktoobris soolaleivapeo ja paljud kinkisid lõhnaküünlaid – juba on enamik ära põletatud. Samal ajal põleb toas ka soolalamp ja koos küünlaga muudab see pimeda toa väga hubaseks. ☺

Tervitades,

Miina Tursk

Looming avaldub õhtul

Talveõhtud mööduvad näidendite kirjutamise ja lavale seadmisega. Hobist jagub ka sumedateks suveõhtuteks, siis juba koos trupiga eri paigus esinemiseks.

Lugupidamisega,

Erika Tetsmann

Talveõhtud saavad rohke küünlavalgusega meelepärasemaks

Oodatud küünlavalgusõhtud

Minu päevad on töid-tegemisi täis ja saginat jätkub õhtutundidekski. Tänavu osalen ühel terviseseminaril, mis toimub igal teisipäeva õhtul. Seal räägitakse huvitavatest teadusavastustest tervise teemadel ja jagatakse näpunäiteid oma tervise hoidmiseks. Kellelegi midagi peale ei suruta, küll aga jagatakse hulgaliselt huvitavat materjali.

Õhtuti üritan tegeleda liikumisega, eriti meeldiv on jalutada koos abikaasaga, mugavaks teeb selle jalgrattatee lähedus. Oma järge ootavad mitu raamatut, lõng ja kudumisvardad, kleidikangas, aga nendeni jõudmiseks läheb veel veidi aega.

Ühtlasi ootan mõnusaid küünlavalgeõhtuid.

Kõike kaunist!

Heli Ust Lääne-Virumaalt

Piisavalt palju hobisid

Pikad ja pimedad õhtud on taas kätte jõudnud. Õnneks on mul piisavalt hobisid, viimasel ajal tegelen koeravillast lõnga ketramisega ja sellest sokkide kudumisega. Ristsõnad on samuti lahutamatu osa minu elust, igavust küll tundma ei pea.

Anu Roos

Aega täidavad mängud

Meil on kombeks pimedaid õhtuid veeta mänge mängides, veel laulame koos lastega ning teeme küünlavalgel tibutantsu , ei kasuta elektrit ja kuulame patareidega raadiot.

Eriti mõnus – nagu kompott – on see kõik siis, kui ilm on juba talvine ja lumi langeb vaikselt.

Triinu Tintso

Näputöö arendab ja rahustab.

Kudumine ja heegeldamine

Et oma pimedaid sügis- ja talveõhtuid sisukamaks ja mõnusamaks teha, siis tegelen palju kudumise ja heegeldamisega.

Gertu

Jõulumõtted

Sellele küsimusele pole võimalik üheselt vastata. Hobid ja kodune õhtute täitmine on hooajaline. Eile just lõpetasin kahe erineva sibulapüree tegemise ja mõtted on küpsed kõrvitsaga tegelemiseks. Olles „öökulli”- tüüpi, võin ka kell kaks öösel kööki kokkama-katsetama minna.

Neid valmistades olen eelissihtgrupiks valinud väikese sissetulekuga pensionärid, kellel puudub võimalus hambaarsti külastada ja kannavad heal juhul proteese. Nemadki vajavad tervislikku, täisväärtuslikku toitu, ainult veidi teisemas võtmes tavapärasest. Kaua ikka jaksatakse putrusid ja körte näljatunde kustustamiseks süüa? Isiklike retsepte on mul kena hulk juba kogunenud.

Sügisel lähevad mõtted jõuludele ja kingitustele. Aastakümneid kudusin käsitöönäpuna kõigile labakuid ning tegelesin saajat tundes sobiva mustri koostamisega.

Sõbrannal on köögiremont ja ta palus uusi pajalappe. Pakkusin lisaks ühed omakonstrueeritud praktilised pajakindad, millest ta küll loobus, sest pole eriti küpsetaja.

Ja kui mingi emotsioon tõuke annab, siis panen luuleridasid paberile.

Olgu kevad, suvi, sügis või talv – kõikidel õhtutel on aega päevakirja kirjutamiseks või ERMi iga aastastele soovitud teemadele kirjutades. Ööpäev on tõesti lühike, et kõik tegemised ära mahutada.

Loovust, jaksu ja tahet!

Lia Harju-Veijonen

Ristsõnad

Vastuseks küsimusele teatan, et olen ristsõna-sõltlane. Huvi sai alguse juba lapsepõlves, kui vanaisa aidast leidsin sõjaeelseid ajakirju, kus oli ka pooleldi lahendatud ristsõnu.Kahjuks ei ilmunud neil aastatel kuigi palju ristsõnu. Nüüd olen jõudnud sinnamaani, et mul on korraga käsil 3-4 ristsõnaajakirja, et iga päev nende seltsis paar tunnikest veeta.

Teine suur hobi on kirjavahetus, mida peal alates 1970. aastast. Arvutiga ei tegele, ikka käsitsi ja saadan postiga teele.

Kolmandaks - lugemine, mille ma varakult selgeks õppisin. Nendest hobidest piisab pimedate õhtute jaoks!

Silvi Mihklisaar