Suuremad laenumaksed lahjendasid Tallinna Vee kasumit, mistõttu loodetakse vee hindasid tõsta

Börsifirma Tallinna Vesi müügitulu kasvas tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%, jõudes 14,94 miljoni euroni.

Müügitulu kasvas ettevõtte põhitegevusest ehk veeteenuse osutamisest, kuid kasv ei kompenseerinud intressikulude tõusu ja ettevõtte puhaskasum langes 3,01 miljoni euroni (-13,9% aastases võrdluses). Kui eelneval kahel aastal oli puhaskasumi marginaaliks ligi 24%, siis nüüd 20%.

Puhaskasumit mõjutas baasintressi muutusest tingitud neto finantskulude tõus, mis oli 1,09 miljonit eurot ehk 0,55 miljonit eurot enam kui aasta varem. Laenude efektiivne intressimäär oli esimese kvartali seisuga 5,08%.

Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul on kasumlikkuse säilitamine väljakutsuv, sest üldine hinnatõus kergitab tegevuskulusid ning euribori tõus on suurendanud intressikulusid. „Esitasime konkurentsiametile taotluse uue veeteenuse hinna rakendamiseks eelmise aasta septembris ja loodame taotluse menetlemise protsessiga peagi lõpule jõuda,“ tõi ta välja.

Sügisel teatas Tallinna Vesi, et konkurentsiametile esitatud taotluse kinnitamisel on veeteenuse hind põhipiirkonnas (Tallinnas ja Sauel, kus AS Tallinna Vesi on ka varade omanik) erakliendile edaspidi praeguse 1,56 asemel 2,04 eurot ja ärikliendile senise 3,43 asemel 3,79 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Leibkonna keskmine kulu veeteenustele kuus suureneks selle tulemusel umbes 3 euro võrra.

Tallinna Vee põhitegevuspiirkonnas oli tulu äriklientidele müüdud veeteenustelt 2024. aasta esimeses kvartalis 4,28 miljonit eurot, mis on samal tasemel möödunud aasta esimese kvartaliga. Eraklientidele osutatud veeteenustest laekunud müügitulu kasvas esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,7 protsendi võrra ja moodustas 6,21 miljonit eurot.

„2024. aasta üks suuremaid projekte on bioloogilise puhastusprotsessi täiustamine. Paljassaare reoveepuhastusjaam saab töötada maksimaalse efektiivsusega, kui nii mehhaaniline, keemiline kui ka bioloogiline puhastusetapp toimivad tõhusalt. Järgmise kolme aasta jooksul investeerime bioloogilise puhastusprotsessi täiustamisse ligi 9 miljonit eurot. Selle tulemusel suudame reoveest senisest veelgi paremini eemaldada lämmastikku ja fosforit ning tagada, et keskkonda suunatav heitvesi on puhas,“ selgitas Timofejev.

Lõpusirgel on koostootmisjaama käivitamine, mis võimaldab toota reoveepuhastusjaama metaantankides reoveesette biogaasist elektrit ja soojusenergiat. Koostootmisjaamas biogaasist toodetav elektrienergia katab tulevikus kuni 40% kogu Tallinna Vee energiatarbimisest.

Planeeritud investeeringute kogusumma 2024. aastal on kuni 62 miljonit eurot, millest üle poole ehk ligi 38 miljonit eurot on ette nähtud torustike arendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Vee- ja reoveepuhastusjaamadele planeeritud investeeringud ulatuvad kuni 19 miljoni euroni.

Tallinna Vee aktsia on viimase aasta jooksul langenud 18,7% ning kaupleb 10,65 euro juures.