Hurraa, salatimaterjali saab järjest rohkem korjata loodusest

Olen kindel, et looduses kasvanud taimed on meile kordades kasulikumad ja puhtamad, kui kunstlikult aretatud ja kasvatatud. Eeldusel, et me korjame vaid tuntud taimi puhtast keskkonnast.

Kui pidada silmas sidet loodusega, siis ütleksin rõõmsalt: “Hurraa!“ Käes on umbrohuaeg!“

Juba varakevadise tärkamise aegu võib põske pista esimesed võilillelehed, mõne noore krimpsus naadi, kena kokkuvoldidtud kortslehe, peenrast sekka mõne murulaugulehe jne.

Maainimesena julgen neid kõiki ilma mingi eelneva tseremooniata (pesemiseta) ka süüa. Ikka puhtast ümbrusest ja tänutundega.

Nüüd on aeg tõesti sealmaal, et järjest enam saab salatimaterjali loodusest korjata. Põdrakanepit märgatakse hästi kesksuvel, kui teeäärtes ja raiesmikel punavad tema kaunid õieküünlad. Hädas ollakse aga kevadel, sest siis näeb ta hoopis teisiti välja. Umbes nagu pisike palmike – lehetups 15-20 cm pikkuse varre otsas.

Kel kogemusi äratundmiseks pole, minge raiesmikule, kus suvel põdrakanep kasvas ja vaadake seal kulu sees ringi. Veidi kummaline küll, aga see muidu nii tugev taim alustab kasvu alles soojade ilmade saabumisel.

Põdrakanepi mahlane ja kergelt mõrkjas maapealne osa on kevadel tohutult kasulik söömiseks, tugevdab meie immuunsüsteemi ja aitab taastada talve jooksul ärakadunud jõudu.

Kuidas valmistada põdrakanepist salatit:

• Hakkige põdrakanepivõrsed peeneks (mitte mikserdada).

• Lisage sinna juurde mõistlikus koguses muud aiast ja metsast leitut nagu võilillelehed, noored naadid, teeleht, kortsleht, metsmaasikalehti, mõni nurmenuku-, piparmündi- ja mustsõstraleheke, veidi murulauku, talisibulat, karulauku jne.

• Lisage salatisse ka midagi traditsioonilist (siis on kindel, et kõik söövad!) nagu marineeritud või värske kurk ja redis. Omakasvatatud redistel lähevad ka pealsed sisse. Kui aiast veel tilli võtta pole, kõlbab ka sügavkülmas hoitu.

• Salatikastmeks sobib oliivõli, kuhu on tilgutatud juurde sidruninahla (kõlbab ka kodune kurgimarinaad), 

• Lisage natuke mett ja ürdisoola.

Olen kindel, et looduses kasvanud taimed on meile kordades kasulikumad ja puhtamad, kui kunstlikult aretatud ja kasvatatud. Eeldusel, et me korjame vaid tuntud taimi puhtast keskkonnast.