Millist lille on parem ümber istutada kevadel ja millist sügisel? Nende taimedega, mis on õitsemise lõpetanud augustiks-septembri alguseks, võib mihklikuus veel toimetada. Sügisel õitsejad on hea jätta kevadesse.

Taimi ei jagata vahetult õitsemise eel, õitsemise ega ka viljumise ajal.

Miks jagada?

Jagage taimi, mis on umbrohtunud või kaotanud oma senise õieilu. Jagage ka püsililli, kes on muutunud oma kasvukoha suhtes liiga suureks. Jagamise teel saab ka endale meeldivaid lilli paljundada ja teise kasvukohta viia - alati ei ole tarvis osta uut samasugust taime.

Paljudele liikidele sobib jagamine noorendamise eesmärgil keskmiselt viieaastaste vahedega. Kolme aasta tagant tagant jagage paljusid kiviktaimla taimi ja näiteks hostasid, kümne aasta tagant pojenge, rodgersiat, lursslilli, käokingi, epimeediumi, emajuuri, pööris-kipslille ja päevaliiliaid.

Puhma jagamiseks kaevake taim üles kas labida või aiahargiga. Aiahark on taime jaoks pisut parem valik, kuna sellega kaevamine lõhub taime juuri palju vähem. Suuremaid taimi võib üles kaevata ka osade kaupa. Jagamise lihtsustamiseks tuleks mulda juurte ümbert vähemaks raputada.

Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa või labida abil, jättes taimele piisavalt terveid võrseid, kasvupungi ning juuri. Vigastatud või kuivanud juured lõigake tagasi terve osani. Samuti võib vormi lõigata maapealsed osad.

Lopsaka lehestikuga taimi ümber istutades kärpige lehed kolmandiku kuni poole võrra tagasi, sest vigastatud juurestikust ei saa taim kätte vajalikus koguses toitaineid. Ka lehtedest aurustub liigselt niiskust. Kastke taimi pärast istutamist.

Jagatavaid taimi kastke eelmisel päeval. Jagatud istikud istutage viivitamatult uutesse kohtadesse. Ärge jätke taimi paljaste juurtega päikese kätte. Uusi istikuid kastke ja piserdage rohkelt.

Kui ilm on kuiv ja soe, piserdage ja kastke taimi igapäevaselt nädala jooksul.