Peened daamid korjavad puulehti kokku. Ehk õhutavad ära ka muru!
Riisumine eemaldab murust ka sammalt ja murusse kinni jäänud rohuniidet. Väikese koguse lehti võib jätta murule kõdunema, et anda mullale rammu ja parandada selle struktuuri.
Riisutud lehed tasub ära kasutada püsikute ja külmaõrnade taimede talvekatteks, peenarde katmiseks või kompostihunniku vahetäiteks. Riisu päikeselisel päeval, et lehed oleks kuivad.
Kuni maa ei ole külmunud, võib ka muru õhutamist ette võtta.
Tihke muru õhutamist tasub alustada teeradadelt ja teistelt kõige enam kasutuses olevatelt kohtadelt. Vajuta aiahargiga iga 15 sentimeetri tagant murusse 10 sentimeetri sügavused augud. Liiguta harki murus edasi-tagasi ja tõsta sirgelt üles. Hea hetk muru õhutamiseks on pärast vihma, sest harki on lihtsam vajutada niiskesse maasse.
Raputa murule suureteralist liiva ning tõmba see rehaga laiali. Liivaterad aitavad hargiga tehtud kanaleid lahti hoida, et vesi pääseks voolama allapoole ja murujuured saaksid õhku. Happelises keskkonnas tunnevad juured end kehvasti ja võivad hukkuda. Umbrohul tekib aga koht, kuhu lihtsalt sisse tungida.
Sademetes sisalduv väävel muudab maa happelisemaks, mistõttu võiks mõne aasta tagant muru lubjata. Sügis on selleks suurepärane aeg, sest vihm ja niiskus aitavad lubjal kiiremini lahustuda.
Allikas: ajakiri Viherpiha
