• Kuivad lehed. Langenud lehti on igas aias tohututes kogustes ning tihti on tõsine mure, mida nendega peale hakata. Katmist vajavaid taimi võib katta kuivade lehtedega. Selleks tuleks oodata kuniks suuremad vihmad on möödunud või piisav lehekuhi kuhugi varjualla tuulduma panna. Lehed saab valada paksu kihina taimedele ja kuhjata nende ümber siis, kui väljas on püsivad külmakraadid ja igapäevaselt enam vihma ei saja.
  • Spetsiaalne talvekatte-turvas on läbinud sellise töötlemise, et see ei võta niiskust eriti lihtsalt või siis ka praktiliselt üldse mitte külge. Just see omadus teeb sellest kattematerjalist parima. Talvekate on kõige efektiivsem, kui see on kuiv, nii ei saa taimehaigused levima ja kahjustused on alati väiksemad. 
  • Talveloor on heaks abivahendiks suuremate ja raskesti ligipääsetavate taimede puhul: selle saab neist lihtsalt üle heita. ja sobivast kohast kinnitada. Hea oleks, kui loori servad saaksid korralikult vastu maad pandud, siis on selle alla tekkiv kliima parim. 
  • Peenike kooremultš sobib ka külmakatteks. Jämedakoelisem aga, ei täida seda ülesannet enam nii edukalt, kuna liiga palju õhku mahub suurte kooretükkide vahele. 
  • Kuuseoksad pannakse taimedele tavaliselt pigem seetõttu, et nad aitavad lund koguda ja luua ühtlast ning paksu lumevaipa, mis on kõige ideaalsem ja loomulikum talvekate. Korraliku ning koheva lumevaiba all talvituvad kõik taimed paremini kui ühegi teise kattematerjali abil. Paraku pole igal talvel see võimalik, ning abi tuleb otsida eelkirjeldatud vahenditest.