Kuidas pärna seemnetega paljundada
Olen neid mitu aastat külvanud, nii sügisel kui ka kevadel, kuid mitte üks ei ole tärganud. Kas ja kuidas üldse pärna saab seemnetega paljundada?
Ka kase seemneid olen mulda pannud. Sügisel sai isegi maa ette valmistatud, et kevadel külvata. Korjasin selleks kaskedelt kevadisi urbasid ja külvasin maha. Üles need ei tõusnud ja lähemal vaatlusel selgus, et nendel urbadel ei olnudki seemet. Mis urvad sellised üldse on? Kas kaske on üldse võimalik seemnetest paljundada?
Vastab ANU KAUR
Tallinna botaanikaaia vanemaednik
Hariliku pärna viljad valmivad meil oktoobris ja ripuvad puus sageli kevadeni. Pärna seemikuid on looduses tõesti harva näha. Siin võib olla mitu põhjust. Seemikud vanade puude all sageli kas kuivavad niiskuse puuduses, saavad külma, sest tõusmed on väga külmaõrnad, või panevad hiired nad nahka. Pärnapuu võib küll olla paksult vilju täis, aga kõik need seemned ei ole kaugeltki idanemisvõimelised.
Mõnikord võib märgata, et väljaarenenud seemned on pigem võra ülaosas, aga alumiste okste küljest, kuhu käsi ulatuks korjama, võib sageli leida kõlujaid seemneid.
Korjamisel peakski kesta prõksuga purustama ja vaatama, kas endo-sperm kesta sees on üldse välja arenenud.
Pärna seemnete idanema saamine ei ole üldse kerge. Arvestama peab vajaliku puhkeperioodiga. Pärnal on see 3–4 kuud, mil tuleks seemneid hoida 2–3 kraadi juures (nt külmkapis), soovitavalt niiskes liivas. Kui seemned on kuivad, peaks enne külvi neid mõne ööpäeva leotama. Kiiremat idanemist soosib ka paksu seemnekesta mehaaniline töötlemine (kraapimine), et niiskus kestast paremini läbi pääseks.
Erijuhtumina soovitatakse seemneid ka näiteks 4–6 päeva värskes virtsas leotada. Kui võimalust on, proovige ära!
Eelmisel aastal kogutud seemned võib külvata juulis, siis on järgmisel kevadel tõusmeid oodata. Aasta saab kokku hoida, kui korjata ja külvata pärna seemned siis, kui seeme on valmis, aga seemnekestad on veel pehmed, seega millalgi septembris. Selliselt külvatud seemned võiksid idaneda juba kevadel.
Kasvumuld peab pärnade jaoks olema toitainerikas ja parajalt niiske. Kehvad mullad pärnadele ei sobi. Külv tuleks katta ainult õhukese mullakihiga ja vaadata, et seemned läbi ei kuivaks.
Kase seemned on urbades ja kuna kased on tuultolmlejad, siis on seemnesaak igal aastal rikkalik. Tõsi, kõik seemned pole kaugeltki idanemisvõimelised.
Isasurvad moodustuvad juba eelmisel aastal ja emasõied õitsemisaasta varakevadel. Õitsemine toimub koos lehtimisega.
Viljade valmides kattesoomused puituvad ja neid saab urbade lahtimudimisel seemnetest eristada. Seemned on külgmiste tiibadega toredad elualged (keskel seemnekühmuke), mis tuule kergelt alla võtavad ja uusi maid avastama tõttavad.
Iseenesest pole midagi, kui külvata ka tervete urbadena (võiks siiski laiali pudistada), aga seemned peavad selleks ajaks valmis olema, sestap on aeg urbade kogumiseks kõige sobivam just enne seemnete varisemist. Arukase seeme valmib juuli lõpus või augustis, seega praegu on just näha varisevaid kaseseemneid.
Kase seemned peaks külvama suvel kohe pärast kogumist, sest seemned on väikesed ja varuaineid on nendes samuti vähe. Külv kaetakse hästi õhukese mulla- või liivakihiga ja niiskuse säilitamiseks võimalusel ka kilega, kuni tõusmed on ilmunud. Kase seemned idanevad nädala-paari jooksul. Seemikud kasvavad päris jõudsasti ja need võib juba järgmisel aastal u 10 cm pikkustena ümber istutada.
