10 ilusat ja vähenõudlikku püsikut niiskele kasvukohale
Eelmises Targu Talitas (7. august) tutvustasime ilusaid ja vähenõudlikke püsikuid, mida tasub istutada kuivale kasvukohale, ja ka selliseid, mis lepivad iga paigaga. Täna jätkame niiskuselembeste iludustega. Kõik kirjeldatud liigid on meil talvekindlad.
Päikeselisse ja niiskesse
- Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)
Meil ka loodusliku liigina kasvav taim õitseb juulist septembrini. Tumedad roosakaspunased õied on koondunud tähkjaks pööriseks. Sordil ‘Blush’ on õied heleroosad. Lehed on väikesed ja piklikud. Taime kõrgus 80–100 cm.
- Kaelus-ussitatar (Bistorta amplexicaulis)
Seda kõrget (70–120 cm) taime võib sageli kohata tiigikallastel. Tumepunased õied asuvad õievarre tipus tihedates ovaalsetes õisikutes. Suured lehed on süstjad. Kaks ilusaimat sorti on ‘Rosea’ ja ‘Firetail’. Õitseb juunist augustini.
- Suur kugarpea (Cephalaria gigantea)
Kahvatukollased õhulised õied on kõrgete õievarte tipus. Taim kasvab tõeliseks hiiglaseks – 170 cm või kõrgemakski. Paarishõlmised lehed on oliivrohelised. Õitseb juulis-augustis.
- Suureõieline tõnnike (Stachys macrantha)
See tore pikalt õitsev püsik on paljudele meeldiv avastus. Ta sobib hästi peenra esiserva. Õied on koondunud hüatsinditaolisesse õisikusse. Kergelt sakilise servaga kenad lehed on veidi karvased. Õitseb juulist septembrini.
- Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora)
Armastatud klassikaline aialill, kes õitseb alles mitu aastat pärast istutamist. Suured ja rasked õied on eri värvitoonides, kuid tavaliselt roosad, punased, valged või kollased. Lõhnab imehästi. Lehed on kaunid kogu kasvuperioodi jooksul. Õitseb juunis-juulis, kõrgus kuni 90 cm.
- Aed-leeklill ehk aedfloks (Phlox paniculata)
Üks suve teise poole värvipurskajaist. Õite värvigamma ulatub valgest ja roosast punase ja violetini, on isegi siniseid sorte. Õied on koondunud suursugusteks õisikuteks. Süstjad lehed on suhteliselt väikesed. Õitseb juulist septembrini, kõrgus keskmiselt 70 cm.
Varjulisse ja niiskesse
- Kaunis murtudsüda (Dicentra formosa)
Romantilise olekuga taim, kes kasvab sama hästi nii varjus kui ka päikeselises paigas. Tilgakujulised õied on tavaliselt roosad, kuid on ka valgeõielisi sorte. Lehed on hõlmised. Kasvab paremini huumusrikkal ja niiskel, kuid hea drenaažiga pinnasel. Õitseb juunist augustini, kasvab 30 cm kõrguseks.
- Kolmelehine piiskenelas (Gillenia trifoliata)
Kahjuks liiga vähe kasutatud püsik, kes on tõesti pilkupüüdev: väikesed valged õied on ilusates hõredates pööristes, sügisel värvuvad lehed tumepunaseks. Talub nii täispäikest kui ka poolvarju. Juulis-augustis õitsev taim kasvab kuni 80 cm kõrguseks. Hea drenaažiga pinnasel talvekindel.
- Liht-lursslill (Cimicifuga simplex)
Tihedad valged õisikud on peenras just nagu säravad valgusküünlad. Tumepunaste lehtedega sordid ‘Brunette’ ja ‘Pink Spike’ kannavad heleroosasid õisi. Kuni 150 cm kõrgune taim õitseb septembris-oktoobris.
- Hosta (Hosta)
Kaunite lehtede poolest kõrgelt hinnatud taim, kes sobib kokku paljude teistega ning täidab hästi varjualade peenraid. Olenevalt sordist võivad lehed olla tohutu suured või väikesed, ümmargused või piklikumad. Mõnel sordil on lehed kurrulised, teistel aga silmatorkavate leheroodudega. Enamikul on õied heledad lillakassinised, kuid on ka valgeõielisi sorte. Hosta kasvab hästi nii päikeselisel kui poolvarjulisel kasvukohal. Õitseb juulis-augustis. Kasvab sõltuvalt sordist 30–100 cm kõrguseks.
Tasub teada
Millal on õige aeg rajada püsilillepeenar?
Kuigi püsililli võib istutada kevadest sügiseni, pole seda mõistlik teha juulis, kuna tavaliselt on siis ilmad soojad ja õhus pole piisavalt niiskust. Sajusel suvel seda muret muidugi pole.
Parim aeg istutamiseks on august ja september, sest:
- suve lõpus on ilmad jahedamad ning õhus ja mullas rohkem niiskust;
- taimed juurduvad sellistes tingimustes paremini ning järgmisel aastal on peenar juba päris kena.
Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et:
- esimesel suvel on seal vähem õisi ning taimed on veel väikesed;
- suvel võib põud kasvu takistada;
- taimerinded pole proportsioonis, sest kõrged liigid on veel väikesed ja madalad tunduvad suurena.
