10 vaprat ja vastupidavat toataime
Paljud toataimed vajavad lillesõbra hoolast kätt. Neid on vaja alatasa kasta, väetada, ümber istutada, samuti ei tohi unustada sobivat õhuniiskust ja parimaid valgusolusid, vältima peab tuuletõmmet ning jälgida tuleb veel muidki pisiasju.
Kuid on täiesti arvestatav hulk vähenõudlikke ja leplikke toataimi. Loomulikult vajavad ka sellised taimed hoolt, kuid nad annavad andeks lillesõbra hajameelsuse, eksimused ja veidi äärmuslikumad kasvutingimused.
Järgnevalt valik vapratest ja vastupidavatest toataimedest.
1. Meeldiv monstera (Monstera deliciosa). Vanaemade aegadest tuntud pikaealine lemmik, kes talub vapralt tuuletõmmet ja kõikuvat temperatuuri ning lepib ka keskpärase valgustusega. Kuigi monstera elab üle ka harvad kastmiskorrad ei sobi talle rohke kastmine ja väetamisega liialdamine.
2. Sulgjas nõelköis (Epipremnum pinnatum) saab samuti hakkama ilma erilise hoolitsuseta. Piisab, kui taimel on koht kust üles ronida või lastakse tal vabalt üle riuliserva rippuda. Tuleb toime ruumides, kus on vähene valgus, saab hakkama ka kunstlikus valguses. Liigset kastmist ja rohket väetamist vältida. Kastmiskordade vahepeal lasta mullapinnal kuivada.
3. Tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum) talub vaatamata oma rohtsele välimusele lühiajalisi kuivaperioode võrdlemisi hästi (kuna tema paksenenud juured on justkui veereservuaarid, mis aitavad kasinamates niiskusoludes taimel toime tulla). Ta saab hakkama nii valgemas kui varjulisemal kasvukohal, ka ei tee talle paha tuuletõmme ja temperatuurikõikumised. Suurepärane ja atraktiivne toataim algajale ja hajameelsele lillesõbrale.
4. Havisaba (Sansevieria) on samuti vähenõudlik, vastupidav ja pikaealine toataim, kes saab hakkama nii päikesepaistelises kui poolvarjulises kasvukohas. Ka pole ta pirtsakas kasvukoha temperatuuride suhtes. Väetada vähe, kasta regulaarselt, lastes mullapinnal enne järgmist kastmiskorda kuivada.
5. Portulak –turdleht (Crassula ovata) Mida suuremaks taim kasvab, seda seda kaunimaks ta muutub. Liigne hoolitsus – rohke kastmine ja väetamine pole selle taime jaoks. Lõunapoolsel aknalaual tunneb porulak-turdleht end suurepäraselt, talvel jahedas ja peaaegu kuivana puhkamine soodustab õiepungade teket, seda küll vanemate taimede puhul.
6. Ääris-draakonipuu (Dracaena marginata) tunneb end hästi päikselisel kuni valgel kasvukohal, kus teda ei häiri tõmbetuul ja liigne jahedus. Vähene väetamine ning harvad ja põhjalikud kastmised, kus lastakse kastmiskordade vahepel mullapinnal kergelt kuivada, teevad taimele vaid head. Mullapalli läbikuivamisega ei maksa siiski eksperimenteerida.
7. Piimalilled (Euphorbia) on atraktiivsed ja vastupidavad toataimed, kes sobivad kuivadesse oludesse ja lõunapoolsele päikselisele aknalauale. Saavad hakkama kasina kastmise ja väheldase väetamisega. Mullapalli läbivettimine viib taime hukule. Kuna piimalillede seltskond on kirev, siis leiab igaüks endale meelepärase liigi kasvatamiseks.
8. Kalanhoed (Kalanchoe) on lihtsad kasvatada ja vajadusel paljundada. Sobivad suurepäraselt algajale lillesõbrale. Päikseline aknalaud, vähene kastmine ja minimaalne väetamine - kõik see on eelduseks taime edukaks kasvatamiseks. Kui mõni kastmiskord jääb vahele, saavad kalanhoed kenasti hakkama. Pidevalt märg muld soodustab mädanike teket ja viib taime hukule.
9. Käändnoliina (Beaukarnea recurvata) on küll aeglase kasvuga, kuid muutub vanemaks saades aina kaunimaks. Valge kasvukoht, regulaarne kastmine (vältida mullapalli läbivettimist), minimaalne väetamine ja paari aasta tagant ümberistutamine on kõik, mida taimega teha tuleb.
10. Vahelduvalehine lõikhein (Cyperus alternifolius). Tema eeliseks on see, et ülekastmine teeb talle ainult head, tegemist on taimega, kel meeldib soine eluviis. Täites lillealuse veega, võib taim seal potiga jalgupuidi vees olles vapralt mitu päeva hakkama saada ilma erilise hoolitsuseta, kuivale jätmine viib aga taime hukule.
