6 asja, mida jälgida, et komposti tegemine õnnestuks

Kodune kompost on kasulik mitmel viisil - aitab see ju vabaneda orgaanilistest jäätmetest ja pakub aiataimedele tagasi loomulikku rammu.

Tihtilugu on aga kompostikasti või -hunnikuga erinevaid probleeme, ei taha materjal piisavalt kiiresti laguneda või hoopis haiseb vastikult.

Kui järgida paari lihtsat põhitõde on õnnestumine siiski juba palju tõenäolisem.

• Lagunev materjal peab olema parajalt niiske. Et kindlaks teha, kas ikka on, võtke peotäis kompostitavat materjali ja pigistage seda. Õige niiskusesisalduse korral on kokkulitsutud materjal nagu kuivaks väänatud käsn, millest enam vett ei nirise.

• Vesisem materjal hakkab roiskuma, sest hapnikul pole seal ruumi toimimiseks. Tekivad taimedele mürgised ühendid. Roiskumisest annab märku ebameeldiv hais.

• Halb on ka väga kuiv keskkond, sest mikrobioloogiline lagunemine on pidurdunud. Hunniku sees võib temperatuur tõusta kuni 80 kraadini ja enamgi ning tekib oht, et kuiv materjal süttib. Liiga kuiva komposti tuleb kindlasti niisutada.

• Mida peenemad on jäätmed, seda kiiremini ja paremini need lagunevad. Ideaalne, kui osakeste läbimõõt ei ületaks 2,5 cm.

• Kontrollige aeg-ajalt, kas kom­post on parajalt kuum ja niiske ning kas sinna on siginenud töökaid sõnniku-usse.

• Et hunnikus käivituks isekuu­menemine (temperatuur tõuseb selle sees 60–70°), peab kompos­titavat materjali olema umbes 1 m3. Väiksema koguse pinnalt “aurab” liiga palju soojust, suurema hunniku sees aga liigub liiga vähe õhku ja kompost läheb haisema, tekivad idandite kasvu pidur­davad ühendid.