• Igat tüüpi muru korral kehtib reegel, et korraga ei niideta maha üle poole muru kõrgusest. Pidev liiga madalalt niitmine nõrgestab muru ja põhjustab sammaldumist.
  • Juba kasvavat muruvaipa väetatakse kasvuperioodi jooksul tavapäraselt kolm korda. Kevadel, kui muru on kasvamist alustanud (aprilli lõpp/mai algus), antakse kevadväetist, jaanipäeva paiku tehakse suvine väetamine ja augusti teisel poolel kasutatakse sügisväetist. Mingil juhul ei tohi kõiki kolme väetamist teha sama väetisega, kuna taimed vajavad kasvuperioodi jooksul eri toitaineid.
  • Põua ajal tuleb muru pärast väetamist kasta, et kiirendada väetiseterade lahustumist. Samuti tuleb tähele panna, et murukõrtele pikalt seisma jäänud väetiseterad põhjustavad nende kõrte koltumise. Seetõttu ei tohi väetada märga muru – väetis kleepub murukõrte külge ja tekitab taimedele põletuse.
  • Lillemurule sobib küll samasugune pinnas kui niidumurule, kuid selle hooldus on siiski pisut erinev. Ka lillemuru seemnesegusid on laias valikus, nii kõrgemakasvulisi kui madalamakasvulisi. Lillemuru rajades tuleb aga põhiliselt kannatust varuda.
  • Kuna paljud lilled on kaheaastased, saabub õige tulemus alles paari aasta möödudes. Lillemuru soovitatakse niita üks kord kasvuperioodi vältel ning see on alles augustis, kui enamik lilli on õitsenud ja seemned valminud. Lillemuru niidust ei koristata kohe, vaid lastakse seemnetel maha variseda. Suurematel aladel või kohtades, kus see silma ei riiva, võib niiduse ka täielikult koristamata jätta.
  • Murutaim koosneb pea 80% ulatuses veest, seega on õige kastmine kõige esimene samm terve, tiheda ja tugeva murupinna saamiseks – eriti oluline on see suvekuudel. Valed kastmisviisid võivad kõik eelmiste kuude raske töö ideaalse murupinna saamiseks ühe hooga ära nullida. Muru kastmise kuldreegel on sisuliselt sama mis kõigi teiste taimede kastmisel: parem kasta harvemini ja rohke veega, kui et tihti ja vaid natuke niisutades.
  • Parim aeg on muru kasta õhtul, varajasel hommikutunnil või pilves ilmaga. Särava päikese ja sooja ilmaga kastes võime muruvaibale rohkem kahju kui kasu teha, eriti kui kastmine on seejuures ebapiisav. Taimed nimelt valmistuvad igasuguse veepiserdamise korral vihma- sajuks ja avavad kõik kanalid, kust on veel võimalik niiskust imada. Samade teede kaudu aga toimub ka tugevam aurumine, ning kui langevat niiskust pole piisavalt, kuivatab päike taimi enamgi kui ilma kastmata.
Muru kastmine on üks tähtsamaid osi tema hoolduse juures.

Allikas: aianduskeskus Hortes