Aedfloks on ideaalne lõikelill

Uuem suund sordiaretuses nüüdisajal on ka mittelõhnavate või vähelõhnavate sortide aretamine. Seda mitte inimeste lõhnameele muutuse tõttu, vaid et aedfloksid on astunud lõikelillede perre. Lõikelilled aga ei tohiks lõhnata tugevalt ega häirivalt – sellisel juhul ei saa neid ju kinnistes ruumides hoida ning end sealjuures nendega koos hästi tunda.

See aretussuund pole küll jõudnud Vene sordiaretajate teadvusse, sest Venemaal ei ole veel tööstuslikku aedflokside tootmist lõikelilledeks. Küll aga kasvatavad aedflokse sellel eesmärgil Euroopa turu jaoks juba Iisrael ja mõned Kesk-Ameerika ning Aafrika riigid.

Kui turule jõudsid Feelings-seeria sordid, avastati, et need on ideaalsed lillekimpude täiteks ja hiljem leiti ka teisi sorte, mis sobivad lõikelilleks hästi. Lõikelilledeks saamisel on oluline just flokside pikk õitsemisaeg. Aedfloksid saavutavad tavaliselt oma täisilu 10–12 päeva pärast esimese õie puhkemist. Üks õis aga õitseb keskmiselt 7–8 päeva.

Meie aednike panus sordiaretusse on hetkel siiski veel tagasihoidlik. Kõige tuntum on sort ‘Helmi Puur’. Sordinime sai see Eesti sort eelmise sajandi 60. aastate paiku. Koos abikaasa Heino Kiigega külastas Helmi Puur Jõgeval Rudolf Tamme aeda. Aiaomanik ütles, et tal on pool aeda täis üht väga kena aedfloksi hübriidi. Ja pani kohe, inspireerituna sellest külaskäigust, oma aedfloksile sordinimeks ‘Helmi Puur’.

Kuna selle sordiga oli segadust, helistasin aastaid tagasi Heino Kiigele ja sain teada ka selle sordi saamisloo. Eestis ringleb palju sorte nimega ‘Helmi Puur’. Sulev Savisaar on öelnud, et tema aias on olnud vähemalt viis erinevat Helmi Puuri nimelist sorti. Nüüdseks pärast mitmeid eksrännakuid arvan, et olen leidnud õige sordi.

Veel on meie oma sortidest aretatud ‘Sulev’. See on nimetatud Sulev Savisaare järgi. Kahjuks on see sort väga lamanduv ega tule tõsise sordina arvesse.