Aeg aednikutarkuse kogumiseks ja ideede ammutamiseks
Õues toimetaval ega tubasel aednikul pole talvel suurt palju teha. Kui mitte arvestada lumerookimist, liivatamist, muretsemist taimede pärast, aeg-ajalt lume maharaputamist õues olevatelt okaspuudelt ja muidu hellikutelt ning tubaste hoolealuste kastmist ja liigse jahedusega võitlemist. Istutamised, väetamised, külvamised jäägu kevadet ootama.
Talvine aeg on suurepärane, et oma aednikutarkust täiendada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Nendeks võivad olla näiteks tuttavate aiandushuvilistega peetavad tervistavad teeõhtud, mille käigus vahetatakse elavalt aianduslikke kogemusi. Teadmisi võib koguda mitmesugustelt aiandusalastelt kursustelt, näitustelt ja loengutelt.
Loomulikult on teadmiste ja inspiratsiooniallikaks Internet oma hoomamatute võimalustega. Aga ära ei maksa unustada ka vanu sõpru, raamatuid. Kindlasti on nii mõnelgi koduses raamaturiiulis hulk veel lugemata teoseid, ka poelettidelt leiab asjalikku lugemist, ära ei maksa põlata ka raamatukogude mahukaid hoidlaid.
Kuna talvine aeg on aias toimetamiste poolest rahulik, on paras aeg lasta fantaasial lennata. Talvel on piisavalt aega, et välja mõelda, kuhu ja kuidas tuleval hooajal paigutada meelepärased köögiviljataimed kasvuhoones ja peenramaal. Samuti saab pliiatsiga paberile panna kõige fantaasiaküllasemad aiaideed, olgu nendeks värviküllane suvikute peenar, rahulikult mõjuv püsikute nurk või hullutav segapeenar. Erinevaid katalooge lapates leiab kindlasti mõne sobiva, kuid veel puuduoleva taime, puu või põõsa.
Miks mitte teha lumises aias hoopis värske pilguga mõni jalutuskäik ja lasta end ideedest kaasa haarata. Äkki on mõnes aianurgas just see õige koht, kuhu rajada lapsele mänguväljak või istumiseks rahulik paigake.
Ja sellepärast, et nii mõnigi esmapilgul hull ja tore idee ei pruugi kunagi teostuda, ei maksa muretseda. Üks hullumeelne idee võib teinekord viia hoopis parema ja terviklikuma lahenduseni. Ja siis saabub kevad, mil kõike mõeldut ja plaanitut saab usinasti teostama hakata.
