Hüatsindile ja tulbile pole näiteks nii soe muld aga üldse soodne, sest nad hakkavad juurduma alles 9–10 soojakraadi saabudes. Kõrgema temperatuuri korral võib neid kahjustada fusarioos.
Nartsissi juured kasvavad intensiivselt seni, kuni muld jaheneb 5–6°ni. Jahedas mullas kasv aeglustub oluliselt ning mulla külmudes see lõpeb. Tulbi- ja hüatsindijuured kasvavad intensiivselt aga veel 0° juureski.

Pole suvist puhkeperioodi

Nartsiss


Võrreldes teiste sibullilledega pole nartsissidel suvist puhkeperioodi. Nende juurte eluiga on 12 kuud, vanad juured vahetuvad sujuvalt juuli-augusti jooksul.

Koduaias on väiksema koguse puhul võimalik sibulad peale ülesvõtmist kohe uude kasvukohta istutada. Seejuures püüdke juuri mitte vigastada ning peale istutamist kastke istutusala kindlasti põhjalikult.

Eestis on optimaalne aeg kuivatatud nartsissisibulate istutamiseks augustist kuni septembri keskpaigani. Sooja ja pika sügise korral võib õnnestuda ka hilisem istutus.
Õigel ajal istutatud sibulal on juurte kogupikkus üle 10 m, oktoobris istutatult aga mõnikümmend cm. Juurte puudulikust arengust tingituna kasutab nartsissitaim kevadel enamiku sibulasoomustesse talletunud toitainetest ära ning võib seetõttu jääda aastateks kiratsema.

Üsna sügavale

Sobiv istutussügavus kergel ja keskmise lõimisega mullal on 3–5 sibula kõrgust ehk siis 15–20 cm suuremate sibulate puhul. Sügavam istutus on vajalik, kuna nartsissid on suhteliselt külmaõrnad, eriti ohtlik olukord tekib lumeta maa külmumise korral.

Liiga madal istutus annab küll rohkem tütarsibulaid, kuid lõikeõis jääb lühikeseks ja väikeseks.
Nartsiss vajab üldiselt talvekatet ja seda eriti istutusjärgselt. Selleks sobib freesturvas, puulehed (tamm, vaher), põhk, adru jne. Nartsissipeenrad katke 5–10 cm paksuselt pärast seda, kui maa on kergelt külmunud.

Kui aga paks lumi jääb külmumata maale, siis võib talvekate mõjuda nartsissi arengule hoopis halvasti, põhjustades vettimist ja õhu puudust juurte piirkonnas. See pärsib juurte kasvu. Samuti võib järgneval kevadel õite värvus olla tunduvalt kahvatum kui normaalse talvitumise korral.

Hädad täidisõielistega

Nartsiss `Petit four`


Tihti ei vasta kauplusest väikepakendis ostetud sordid pakendil kirjeldatuga. Segadust võivad tekitada ka mõned täidisõielised sordid, mille sordiomased tunnused pole täielikult kinnistunud.
Nii võivad puhmiku tihenedes ja väiksemate sibulate puhul täidisõite asemel areneda lihtõied. Seda esineb kõige enam sortidel ‘Petit Four’ ja ‘Ice King’. Seetõttu on neid sorte vaja iga 3–4 aasta järel ümber istutada, jättes ruumi suuremate sibulate kasvuks. Mõlemad sordid paljunevad hästi ja on suhteliselt haiguskindlad.

Paljude täidisõieliste sortide puuduseks on nõrk õievars, mis ei suuda ennast suure ja raske õie tõttu püsti hoida. Suurema tuule või vihma korral kipuvad nad lamanduma nagu näiteks valge täidisõieline ‘Obdam’.

Sordid, mis ei vea alt

Ligi 20-aastase nartsisside kasvatamise kogemuse põhjal Issako-Peetri talus Põlvamaal oleme välja selekteerinud sordid, mis on hea paljunemisega ja suhteliselt haiguskindlad.

Nartsisse kasvatame nõrgalt happelisel (pH 5–6) liivsavimullal. Talvekatteks kasutame enamasti freesturvast, häid tulemusi on andnud ka puulehed ja põhk.

* Sortidest asetaksin esikohale väga hästi paljuneva ja haiguskindla ‘Acropolise’, mil on oranžide segmentidega valged lõhnavad täidisõied. Sort ei muutu lihtõieliseks ja suhteliselt väike sibul annab juba korraliku õie. Tugev ja pikk vars hoiab taime püstisena, ümberistutamist vajab ta 5–6 aasta järel.

* Teisel kohal võiks olla oranži trompetiga ‘Fortissimo’, mis üllatab oma pikaealisuse ja haiguskindlusega samal kasvukohal. 6–10aastane istandus võib anda normaalset saaki nii õite kui sibulate näol. Sordi õievärvi erksus sõltub üsna palju talvetingimustest. Mõnel aastal võib trompeti värvus olla kahvatum.

* Vanematest sortidest on väga elujõuline ‘Prof. Einstein’, mille puhasvalgete kroonlehtede ja säravoranži trompetiga õied moodustavad suuremas koguses ilusa värvilaigu. See sort sobib hästi haljastusse.

* Väga hästi paljuneb ka roosa täidisõieline ‘Replette’. Ta säilitab täidisõielisuse igasuguse suurusega sibula puhul, muutub aga 3–4 aastaga liiga tihedaks ning vajab ümberistutamist.

* Tugevad ja elujõulised on veel ‘Las Vegas’ (eriti efektne rühmana rohelise muru taustal), suhteliselt hiline ‘Flower Drift’, ‘White Lyon’, ‘Salome’ ja ‘Ice Follies Orange’.

Kõik ei suuda kohaneda

Paljud sissetoodud sordid ei suuda meie kliimaga kohaneda. Näiteks väga varane ja suureõieline kollane trompetnartsiss ‘Eclatant’ õitseb ainult istutusjärgsel aastal, edaspidi annab vaid rohelisi lehti.

Üsna perspektiivne tundub olevat kollane trompetnartsiss ‘Cyclope’. Kuidas ta Eesti tingimustega kohaneb, seda näitab aeg.

Paljude uute sortide kohta on seni kogemusi liiga vähe, et neid soovitada laialdasemaks kasvatamiseks. Kindlasti tasub neid aga kasvatada eraaedades väikeste rühmadena, sest pakutav sortiment ja värvuste valik on üllatavalt suur.