Agaavisiirup asendab suhkrut ja mett, aga kus ja kuidas seda valmistatakse?

Ostja võib poelettidelt leida mitmeid siirupeid. Uudseid maitseelamusi ja värvilahendusi toidus pakub agaavist valmistatu.

Agaavid on sukulendid ehk paksulehised turdtaimed. Mitmesajast maailmas kasvavast agaaviliigist kasutatakse siirupiteoks tavaliselt vaid kolme-nelja Mehhikost pärinevat liiki, millest kõige tuntum on sinine agaav. Viide Mehhiko päritolule agaavisiirupi pudeleil on järelikult igati õigustatud.

Inimese toidulauale kõlbavad nii agaavi lihakad lehed, mahl kui ka õied. Siirupiteo tooraineks sobib agaav tänu oma biokeemilisele koostisele ülihästi. Taime eri osades talletub rikkalikult süsivesikuid, eeskätt inuliini, mis koostisosadeks lagunedes annab looduslikult kõige magusama suhkru fruktoosi. Saagi koristamisel raiutakse taimedel lehed maha, nii et alles jääb ananassikujuline lihakas südamik. Just sinna ongi kogunenud agaavi süsivesikute varu inuliinina. Tavaliselt kaaluvad agaavisüdamikud mitukümmend kilo. Südamike puhul on suurusest tähtsam just nende kvaliteet ehk teisisõnu süsivesikute sisaldus.