Paljud pesakastid on tehtud nii, et neid saaks vajadusel lahti võtta ja puhastada - nüüd on paras aeg seda teha. Linnud hakkavad kohe peale saabumist uue hooga pesamaterjali omale koju tassima ja nii see aastatega koguneb. Lisaks sellele, et linnupoegadel nõnda ajapikku kitsas hakkab, on mitu aastat pesakastis seisnud materjal ideaalne peidupaik parasiitidele. Samuti võtavad seal rõõmuga koha sisse erinevad hallitusseened ja edukalt säilivad kõikvõimalikud haigused, mis kõik kokku ei ole kindlasti tervislik keskkond linnupoegade lastetoaks.

Mõnel pool soovitatakse pesakastid lausa oma kohalt maha võtta ning mõneks ajaks kangemasse kaaliumpermaganaadi lahusesse likku panna. Hiljem tuleb nad veel puhta veega loputada ja korralikult päikesepaistes kuivatada. Kui pesakast on kuiv nii seest kui ka väljast, võib ta kokku panna ja oma kohale asetada. Pesakastide puhastamiseks ei soovitata kasutada tavapärast kodukeemiat ega tuld, kuna need jätavad endast maha võõra ning lindudele ebameeldiva lõhna ja selliselt töödeldud pesakast ei pruugi enam linnule koduks sobida.

Kellel pole aias lindudele sobivaid elupaiku loodud, ega pesakaste üles pandud, võiks sellele nüüd mõelda. Aialinnud on aedniku parimad sõbrad, kuna lisaks sellele, et neid on kena vaadata, hävitavad nad usinasti kõiki aedades laialdaselt levivaid kahjureid.

Parimat pesakasti on keeruline valida ning soovitada: viimane valitakse linnu suuruse järgi: suurematele suurem, väiksematele väiksem. Pesakast tuleks paigutada varjulisse ja turvalisse kohta, kus ta esimesel vaatamisel silma ei hakka ja kuhu näiteks kassid väga lihtsalt ligi ei pääse. Hea oleks, kui pesakast oleks mõningasel määral kaitstud ka otsese vihmasaju eest - siis kestab see kauem ja pole ohtu, et niiskus linnupoegadele nahavahele poeks.