Aiapuid valides
Aed ei ole mets, seega pole mõtet seda tihedalt puid täis istutada. Aiapuid valides tuleks kõige muu kõrval arvestada sellega, kui suureks need aja jooksul sirguvad.
Puud elavad inimestest kauem – meie istutatud puu pakub rõõmu veel lastele ja lastelastelegi. Mulda pandud mõneaastane puuistik hakkab puu mõõtu võtma alles 10–20 aasta pärast. Aja jooksul muutub tema kõrgus, võra ja tüve kuju, puu dekoratiivsed omadused.
Valikuid tehes peaksime teadma, kui kõrgeks üks või teine liik kasvab ja kui suur on tema võra läbimõõt. Puu juurestik täidab kogu võraaluse pindala, selle ulatusse ei tohiks jääda vee- ja kanalisatsioonitorusid, elektrikaableid ega tiheda umbse kattega kõnni- või sõiduteid, mis ei lase puu juurtel hingata.
Lai pindmine juurekava on kuuskedel, kaskedel, toomingatel, robiinial, äädikapuul ja paljudel teistel liikidel. Niisuguste puude alla ja lähedusse on ka raske sobitada teisi pindmise juurestikuga puid-põõsaid või rajada lillepeenraid.
Suure puu ohud
Suurekasvulist puud ei ole mõtet istutada hoone seina äärde – ühelt poolt rikub see aia üldmuljet ning teiselt poolt pole see päris ohutu puule endale ega majale. Kannatada võivad mõlemad.
Katuselt alla langev raske sulalumi murrab puude oksi ja painutab tüvesid – meenutagem, kuidas nägid pärast viimaseid lumerohkeid talvi välja katuseräästaste all kasvavad elupuud.
Kuri on karjas ka siis, kui suur puu langeb katusele, õhuliinidele või maja ette pargitud autole. Seega peaks juba ohutuse mõttes olema suur puu majast vähemalt sama kaugel, kui on tema kõrgus.
Aednikutarkus ütleb, et enne puu istutamist tuleb vaadata taevasse. Ei ole mõistlik istutada puid õhuliinide alla või lähedusse, muidu näeme juba kümmekonna aasta pärast vaeva okste kärpimisega – ja vaevame nõnda ka puud.
Tänava või jalgtee äärde puid valides peame mõtlema veel selle peale, et oksad ei hakkaks liiklust takistama. See kehtib isegi maal, kus puudele peaks kasvuruumi just nagu piisama.
Maanteeamet aga arvab, et õhuruum tee kohal peaks olema nii tühi, et sealt pääseksid vabalt läbi ka suured raskeveokid. Nõnda palgatakse suvaline seltskond puude oksi kärpima – aga seda kunsti ei oska mitte iga mees, kes mõistab mootorsaega ümber käia.
Oskamatu kärpimise ohud
Seepärast näemegi teeservades puid, millel on okstest lagedaks lõigatud ainult teepoolne külg, ja on vaid aja küsimus, millal selline tasakaalust väljas oleva võraga puu maha prantsatab. Olgu siis otseseks põhjuseks tugevam tuulepuhang või okstele kuhjunud sulalumi.
Pealegi jätab oskamatu kärpija puudele tavaliselt pikad oksatüükad või suured lõikehaavad, mille kaudu pääsevad sisse puidumädanikku tekitavad seened.
Elava puu võra kujundamine on märksa keerulisem töö kui pliidipuude saagimine – sellel tööl peaks silma peal hoidma õppinud arborist.
Arvestage naabritega
Linnas või tihedama hoonestusega maakohas tuleks arvestada naabritega: mida ütleb naabrimees, kui meie aia veerde istutatud puu paarikümne aasta pärast kasvab poolenisti tema aias?
Või kui põhjakaarde tuulekaitseks istutatud kõrged puud võtavad naaberaialt ära keskpäevavalguse? Või kui meie hekk ajab juured naabri lillepeenrasse?
Nõnda siis tuleks juba aeda planeerides leida mõistlik kompromiss ja saavutada kokkulepe naabritega, see hoiab ära nii mõnegi vääritimõistmise ja tüli.
Põõsastega on lihtsam
Ilupõõsaid pole koduaeda valida nii keeruline kui puid. Enamik põõsaliike saavutab oma kõrguse-suuruse 3–4 aastaga. Põõsastest käib ka hobiaedniku jõud üle – me ulatume neid kärpima ja pügama, suudame harvendada või isegi väikeseks tüvipuukeseks kujundada.
Põõsaistikud ei maksa palju, kui tegu pole just väga haruldase liigi või sordiga. Nõnda võime valesse kohta sattunud põõsa (no kes selle küll sinna pani?) viimases hädas ka välja juurida.
Paljud põõsad taluvad tugeva tagasilõikuse korral isegi vanast peast ümberistutamist.
Seega võime põõsaliike valides olla natuke hooletumad, sest untsu läinud asju on nende puhul lihtsam parandada.
Üldmulje ja lähivaade
Puud ja põõsad kujundavad aiaruumi võrdselt ehitistega. Puude võra kuju (koonusjas, sammasjas, püstine, kerajas, laiuv, vaasjas jne) loob aiast teatava üldmulje. Isegi talvel märkame lehtpuude erinevaid võrasid, okste asetust, tüve kuju ja värvi.
Suvel loovad õitsevad lehtpõõsad aias suuri ja tugevaid värvilaike. Varieeruv on ka lehtede värvus, ulatudes rohelise eri varjunditest kuni punaste, kollaste ja krähmukirjudeni. Igal põõsal ja puul on oma sügisvärv, mõnel aastal kirkam, mõnel tuhmim.
Okaspuude roheline ja sinakashall püsivad värskena kogu aasta, lisaks sellele on paljudel sortidel noored kasvud ja okkad põnevalt kollased, valkjad, roosad või punased.
Lähedalt silmitsedes märkame ka lehtede ja okaste erinevat kuju, suurust ja asetust. Sügisel lisavad aiale uusi toone valmivad viljad.
Kõiki neid võimalusi peame aeda kavandades arvestama. On selge, et päris tillukesse aeda ei mahu kogu see vormi- ja värvirikkus ära. Paratamatult peame tegema mingi eelvaliku, mida hiljem saame täiendada ja muuta.
Aga aed ei peagi ühe aastaga valmis saama, aed elab ja muutub koos inimesega.
Allikas: “Koduaia puud ja põõsad”
Uus raamat
Ilupuid ja -põõsaid koduaeda
Kirjastuses Varrak sel kevadel ilmunud käsiraamat “Koduaia ilupuud ja -põõsad” kulub marjaks ära nii algajale kui kogenud aiapidajale. Teose autor Rein Sander on võtnud vaatluse alla enamiku ilupuid ja -põõsaid (kokku 115 taimeperekonnast), mida Eesti oludes kasvatada saab ja võiks kasutada väiksema aia rajamisel.
Rohkem on juttu põõsastest ja madalatest puudest, kuid väiksemasse aeda sobivad hästi ka suuremate puude madalakasvulised sordid. Raamat tutvustab liike ja sorte ning annab näpunäiteid, kuidas neid kujunduses kasutada.
Iga peatükk käsitleb eraldi teemat: mida istutada hekiks, mida valida rühma- või soolotaimeks, kuidas kasutada okaspuude vorme ja värve põneva aiamaastiku loomiseks, milliste lehtpuude ja -põõsastega tekitada suuri punaseid, kollased jm värvi laike, kuidas panna aed õitsema lumest lumeni jne.
Autor tutvustab ka vähetuntud puid ja põõsaid, andes vihjeid neile, kes soovivad aeda midagi erilisemat, mida igal naabril pole.
Sügis on hea istutusaeg ning enne seda on uut käsiraamatut eriti kasulik sirvida.
