Aias on aeg valmistuda sügiseks. Kuidas seda teha?
Meie muutlikus kliimas on see paras kunsttükk: iial ei või teada, milline talv meid ees ootab. Kui on olnud järjest mitu väga käreda pakasega talve, arvame, et kolmas tuleb ikka leebem. Aga tihtipeale siiski ei tule.
Öeldakse, et issanda loomaaed on suur, aga oi kui palju eri taimi mahub aeda ja igal taimel on oma nõudmised. Tegelikult algab taimede ettevalmistamine talvitumiseks juba kevadel. Usinasti taimi kastes, vahel väetades ja toestades tagame, et taimed on sügisel tugevad, saamaks talvega paremini hakkama.
“Jah, ei saa eitada – sügis on käes. Seda võib järeldada hiliste astrite ja hiliste krüsanteemide õitsemisest, need sügisesed lilled õitsevad haruldase hoo ja energiaga; õitsevad ilma erilise kärata, õied nagu ikka õied, aga see-eest mäherdune hulk! Ma kinnitan teile, et see küpse ea õitsemine on palju tugevam ja kirglikum kui noore kevade rahutu ja kergemeelne tembutamine.’’ Nii ütles meie armastatud aiandusklassik Karel Čapek.
Meie sügisene tembutamine algabki just nüüd. September on nagu neli aastaaega: ühel päeval on veel suvi, teisel päeval nagu viluvõitu sügis. Kui hommikul hall maas, siis on justkui talvepoisid kohal. Aga kui puhkevad õide viimased lilled, siis nagu korraks jälle kevad.
Selleks et kõigil taimedel oleks võimalik talv kenasti üle elada, peame teadma, millised on nende kasvunõuded ja täpselt järgima juhiseid, kuidas neid oleks parim talvitada.
Meie tingimustes peab aednik ka ise olema loov, sest on ette tulnud talvesid, mil olnud suured külmad ilma lumeta. Niisugustel talvedel kannatavad just pinnapealse juurekavaga taimed: aedfloksid, aediirised, liiliad, päevaliiliad, murtudsüdamed.
Eelolevatel nädalatel võtame lühidalt kokku mõningate tuntumate aiataimede talvitamise põhitõed ja anname nõu, mida ühe või teise taime puhul silmas pidada.
