Iluaed

Õitsemise tippajal täiendavad aias lilleilu puishortensia ja mõned enelaliigid. Jätkake närtsinud õite eemaldamist, kastmist ning kobestamist. Üheaastastelt lilledelt saate juba seemet. Kui kasvatate talveks kuivlilli, siis neid lõigake keskpäeval ja pooleldi avatud õitega.

Kuu keskpaiku istutage maha nartsissisibulad. See on soodne aeg ka väikeste sibullillede ning valge liilia mahapanekuks. Viimane peab sügiseks jõudma kasvatada lehekodariku, millega jääb talvituma. Augustis saate istutada ka kevadkrookused, kirgaslilled, märtsikellukesed, siniliiliad, püvililled ja puškiiniad.

Roose kastke vajadusel augusti teise pooleni. Roosidele võib veel anda fosfor-kaaliväetisi. Võrsed peavad jõudma korralikult puituda, muidu ei saavuta nad vajalikku talvekindlust.

Kauaks ühele kohale kasvama jäänud pojengid jagage ja istutage uude paika, sama tehke teiste kevadel ja suve hakul õitsevate püsikutega. Istutamiseks valige pilves ilm või õhtune aeg, et taimed ei saaks närtsida juba enne mulda jõudmist.

Ilupuudele ja -põõsastele kuu lõpul antud sügisväetis soodustab võrsete puitumist ja talvitumist.

Põua korral, kui võite kastmisega hätta jääda, lükake kõik istutused soodsamale ajale, samuti viivitage korrapäraste hekkide pügamisega. Hulgalised lõikepinnad suurendavad taimede veetarvet.

Muru niitke nüüd harvem ja kõrgemalt, vajadusel kastke. Raskel pinnasel torkige tihe või vildistunud kamar läbi. Niidet ärge enam maha jätke. Muru on nüüd hõlbus vajadusel parandada korduskülvi, aianurgast lõigatud mätta või siirdmuru tükiga.

Marja- ja puuviljaaed

Kuu alguses ootavad väetist suure saagi all ägavad õunapuud. Toestage õunapuud varakult, et raske saak oksi ei murraks.

Kandmiseelikuist õunapuid ärge enam kastke ega väetage, ärge harige nende ümbert ka mulda. Küllaldase niiskuse korral ei taha juurdekasv peatuda. Kui noore puu alune maa on multšitud, siis eemaldage multš ja tallake muld kinni. Nii soodustate vee aurumist, mis aitab juurte aktiivsust peatada ning võrsed hakkavad puituma. Ka juurdekasve võite veel pintseerida, kui juulis kuivaga kasvu lõpetanud võrsed vihmaperioodi järel uuesti kasvu jätkavad. Sellega sunnite puid talveks ette valmistuma.

Suvisordid poetavad maha esimesi söögikõlblikke õunu. Ärge jätke neid sinna vedelema. Koguge kokku teisedki maas riknevad viljad ja matke maha – sellega ennetate haiguste ja kahjurite levikut. Ploomidelt ja kreekidelt korjake ära mädanevad viljakägarad.

Kui teete kompotti ja tarretist, korjake musti sõstraid paar päeva enne nende täisküpsust, mil nende kestad on tugevamad ega purune kergesti. Küpseid marju mahla aurutamiseks korjake koos kobaravarrega. Nii ei vaju marjad tihedalt kokku ja annavad mahla paremini välja. Mahla jaoks ärge kiirustage punase sõstra korjamisega. Kuu lõpul saate pisut ülevalminud marjadest magusama mahla. Nägusa garneeringu saate, hoidistades kobarvartega korjatud küpseid marju kokkuseotud kimpudena.

Karusmarju sööge põõsalt valikuliselt. Kui pärast kuivaperioodi järgnenud vihmale tikuvad marjad lõhenema, korjake põõsad korraga tühjaks.

Võite leida veel üksikuid maasikaid-vaarikaid, need annavad sama naudingu kui esimesed marjad. Maasikataimi jõuate uuele peenrale istutada septembri keskpaigani. Kuivanud ja varrepõletikuga vaarikaoksad lõigake välja ning põletage. Vaarikamardika tõrjeks riputage vaarikarea alla tubakatolmu ja pritsige pinnast tubakaleotisega.

Köögiviljaaed

Jälgige sibulapeenart. Kui üks kolmandik lehtedest on veel rohelised, aga sibulad täisküpsed, võtke nad üles. Pealsed eemaldage pärast nädalapikkust eelkuivatamist varjualuses, seejärel hoidke sibulaid järelkuivatuseks kümme päeva soojuses 30–40°. Suve algul külvatud talisibulatelt ärge veel pealseid võtke. Saaki korjake neilt järgmisel aastal.

Kõrvitsale jätke külge 3–5 vilja, tühiväädid ja viljadega varte ladvad lõigake ära. Paisuvate kõrvitsate alla pange lauatükk. Kabatšokki koristage sageli – noored viljad on maitsvamad.

Aeduba võib saaki anda külmadeni, kui mullas oli parajalt niiskust. Põua ajal soiku jäänud kasv elavneb vihmaga uuesti. Herned tõmmake peenralt üles ja viige ulualla järelvalmima.

Kõrgekasvulistel tomatitel kärpige latvu, et viljad ülemistes kobarates jõuaksid täis kasvada. Kastke ja väetage, aga hoidke mullapind kobestamisega võimalikult kuivana. Õhustage kasvuhoonet, et kaitsta valmivaid vilju öösel koguneva niiskuse eest. Kurgitaimedelt eemaldage kuivanud lehed ja liiga tihedalt kasvavad harud.

Paprikate väetamine lõpetage kuu keskel, siis väldite asjatut kasvu ja viljad valmivad ühtlasemalt. Kurke korjake üle päeva.

Mullake üles kerkinud porgandeid, muidu muutub lehtedealune osa roheliseks.

Noorendatud maitsetaimedelt lõigake veel kord saaki hoidistamiseks ja aroomiäädika jaoks.

Muid toimetusi

Seadke isteplatsi ümber aiavalgustid, siis saate väljas pimedani saaki puhastada või mõnusalt aega veeta.

Kui igihaljas hekk jäi kevadel lõikamata, tehke see töö nüüd ära. Käige metsas seenel ja marjul. Õppige ära sibulavaniku punumine.

Keldrit tuulutage ööjahedusega, päeval ja vihma korral ärge keldrit parem lahti tehke. Kontrollige, kas panipaika viidud hoidisepurkidel on kaaned korralikult peal. Taimejäätmeid ärge jätke aeda ripakile, tühjaks jäänud peenrajuppe ärge laske umbrohtu mattuda.

Istutage ümber aias suvitavad toataimed. Paljud neist eelistavad varju asemel juba päikesepaistet – tõstke nad põõsa alt välja.

Ärge laske tühja minna sumeda suvelõpu ilusatel hetkedel!