Külvivakku külvamine
Külvivagu on kitsas kanal, mille saab mulla pinnale tõmmata kepi otsaga või V-kujulise kõpla servaga. Seemned külvatakse ühtlaselt piki vaokest seemneid sõrmede ja pöidla vahelt poetades (peenemate seemnete puhul) või asetades nad kohale kindlate vahemaade järel (suuremate seemnete puhul).

Kui seemned on külvatud, tuleb need mullaga katta. Seda saab kiiresti ja lihtsalt teha, pöörates reha lameda poole mulla pinna poole ja tõmmates kergete lühikeste liigutustega mullakihi külvivaole. 

Hajuskülv
Seemneid võib külvata ka hajusalt üle pinna, mis annab hoopis looduslikuma ja loomulikuma tulemuse kui reaskülv. Eriti palju kasutatakse seda meetodit suvelillede kasvukohale külvamise korral, kui öökülmaoht on möödas, nii et taimed saavad idaneda ja kasvada samal kohal õitsemiseni. Pärast külvi võib kogu ala kergelt läbi rehitseda, et seemned satuksid mullaga paremini kontakti.

Üheaastaste taimede külvamine
Jahedaid temperatuure taluvaid suvikuid võib külvata avamaale nende kasvukohale, kui öökülmaoht on möödunud. Valmistage peenar ette ja märkige maha eri seemnete külvi kohad - näiteks liivaga, mille järgi on kerge külvata õiged seemned õigesse kohta. Pärast külvi rehitsege iga tähistatud lapike kergelt üle, iga lapike pisut eri suunas, et rehahamba vagudesse langenud seemned oleksid igal lapil erinevalt reastunud.

Harvendamine
Täpselt samal põhjusel, miks seemikud potis või külvikastis vajavad pikeerimist, kui neil hakkavad tekkima esimesed pärislehed, vajavad avamaakülvid harvendamist. Ükskõik, kui harvalt ka külvatud sai, tavaliselt tärkab ikka rohkem taimi kui vaja läheb ning need tuleb õigeaegselt harvendada, et allesjäävatele taimedel kasvamiseks ruumi anda. Liiga tihedalt kasvavate taimede puhul on haiguste ja kahjurite probleem sagedasem. Pärast harvendamist vajutage allesjäänud taimede ümber muld kinni ja kastke taimi.

Allikas: Steven Bradley "Paljundamise alused", Maalehe Raamat

Tutvu raamatuga siin.