Algajale aednikule: mida ja kuidas talveks katta


Algajale aednikule: mida ja kuidas talveks katta
kuuseoksad peenral---

Kunagi ei tea ette, milline seekordne talv tuleb: krõbekülm või pehme, lumevaene või paksu lumega. Kuidas ja millal hellikumaid taimi katta, et talvised ohud neile saatuslikuks ei saaks?

Algajale aiapidajale kuluvad nüüd ära nõuanded, muidu võib oma taimedest kas liigse hoolitsuse või teadmatuse tõttu halvimal juhul lausa ilma jääda.

Otsustab ilm, mitte kalender

- Kogenud aednikud rõhutavad: ärge katke oma taimi liiga vara! Paljud aiaasukad hukkuvad seetõttu, et on sügisel kinni kaetud enne maa külmumist. Võib juhtuda, et nad peavad kinnipakituna lausa paar kuud soojas hauduma. Selline keskkond on igati soodne seenhaiguste arenguks.

- Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Vahel võib meil selline aeg saabuda alles jaanuaris või koguni veebruaris.

- Parim talvekate on 20–30 cm paksune kohev püsiv lumikate. Meie talvedel on enamasti aga läbisegi kõike: külma, sooja, lund, lörtsi, vihma. Pakane võib vahelduda pikkade sulaperioodidega. Plusskraadidega tuleb katet vähendada, et taimed ära ei lämbuks; kui on oodata suuremat külma, taas kinni pakkida.

Elulõngad

- Täiskasvanud väikeseõielisi elulõngu (mägilõngad, tanguutia, tervelehised, karuputkelehised ja kuljus-elulõngad) katma ei pea, noori taimi kaitske külma eest 1–2 aastat pärast istutamist. Sinise elulõnga (viticella-) rühm vajab igaks juhuks katet.

Seotud lood:

- Kõik suureõielised elulõngad vajavad meie oludes talvekatet. Hulga ohtlikum kui kõva külm lumisel talvel on juurekaela ümber kogunev vesi ja jää ning palja maaga pakane. Katke 15–20 cm kõrguseks jäetud oksatüükad 5–10 cm paksuselt mulla või kompostiga. Peale pange 2–3 pangetäit mingit kohevat materjali: kuivi lehti, turvast, saepuru, puidulaaste. Kate peab püsima kuiv, selleks pange peale tõrvapappi, eterniiti vmm vettpidavat. Kui kohev kate märgub, et kaitse see külma eest piisavalt.

Roosid

- Septembris ülesmullatud peenraroosid on paras aeg tagasi lõigata siis, kui maapind on mõne cm ulatuses külmunud. Allesjäävad oksad võiksid olla 25–40 cm kõrgused. Kui ka päeval on juba miinuskraadid, katke taimed kuuseokstega. Kui kraadiklaas langeb alla –10°, laotage kuuseokstele umbes 20 cm paksuselt kuivi lehti. Et soojakate märjaks ei saaks, katke see koormakatte, tõrvapapi, eterniiditahvli vms. Kui kasutate kilet, siis jälgige kindlasti, et jääksid piisavad õhutusavad. Soojema ilmaga võiks kattealust õhustada.

- Vastu seina olevate ronirooside ette võib sättida pakasekanga, kuid meie talvedel kipub see vettima. Kindlam on roniroosid siiski maha painutada, ümbritseda kuivade lehtede, turba või saepuruga ja katta vettpidava katusega.

- Pargiroose pole vaja katta.

Püsililled

- Peenral talvituvad õrnemad püsikud katke juba enne maa külmumist. Sellised on näiteks Ameerika kermesmarjad, kobar-tõrvikliiliad, purpur-siilkübarad, rohtlaliiliad, siidpöörised, keerdlehised ja oshiima tarnad. Külma eest kaitsevad puulehed, koorepuru, kuiv kasvuturvas, kompost. Müügil on spetsiaalne vetthülgav katmisturvas. Sobib ka liiv ja neutraliseerimata turvas, aga need tuleb kevadel peenralt eemaldada.

- Kuuseoksad aitavad lund koguda, külma eest need suurt ei kaitse. Männioksad on kujult hoopis teistsugused ega kata pooltki nii hästi. Kui lund on peenral vähe, visake seda mujalt juurde.

- Igihaljad padjandtaimed nagu kivirikud, aubrieetad, padjandfloksid, kirjulehised liivateed jne vajavad kaitset mitte niivõrd külma, kui liigniiskuse ja kevadise päikesepõletuse eest. Kui kuuseoksi pole kusagilt võtta, laotage peenrale varjutuskangas.

- Halb üllatus ootab kevadel ees siis, kui katate padjandid kilega ja kinnitate kõik servad mullaga: taimed lähevad õhupuuduses hauduma ja neist saab kompost.

- Eriti niiskustundlikud liigid (leviisiad, mägisibulad) püüdke juba enne suuremaid sügisvihmasid katta klaasi-, pleki- või eterniiditükiga. Katuse alla pange kivid, et tuul läbi käiks; peale asetage raskuseks kivi, et kate ära ei lendaks.

Noored vilja- ja ilupuud

- Nende koor on veel õrn, suured ööpäevased temperatuurimuutused tekitavad tüvele koorelõhesid. Puukesed vajavad maakohas kaitset ka jäneste ja metskitsede eest, kes käivad nende kallal toidulisa hankimas.

Loe veel

- Ümber tüve võib siduda tugevamat paberit, kuuseoksi (ladvaosa allapoole), pilliroogu. Poest saab osta plastist spiraalikujulisi tüvekaitseid ning džuutkangast, mille laia riba on eriti mugav ümber noore puu tüve kerida. Tõhusa kasuka saab teha nii, kui panna ümber tüve peenesilmaline võrk ning täita tüve ja võrgu vahe puulehtede või koheva lumega. Tüvekaitsmed sättige kohale oktoobris-novembris.

- Aiaärist võib osta tüvevalgendit, millega tüved kuiva ilma ja plusskraadide korral üle pintseldada. Vahend kaitseb päikesepõletuse eest ning hävitab kahjureid ja haigustekitajaid.

Igihaljad lehtpõõsad

- Igihaljaid rododendroneid (kui pole mõni väga eksootiline sort) ei ole vaja külma eest katta, küll ohustab neid aga varakevadine tugev päike, kui see langeb keskpäeval kasvukohale. Varjutuskangas asetage taimedele siis, kui ilmad on muutunud püsivalt külmaks. Sügisel liiga vara kattes ei saa taim loomulikku päevavalgust, see häirib talveks valmistumist.

- Läiklehine mahoonia, iileksid, kukerpuud ja pukspuud vajavad samuti kaitset päikesepõletuse eest. Katke nad kuuseokste või varjutuskangaga.

- Väga niiskusepelglikud on kanarbiku sordid. Neile peale pandud kuuseoksad tuleb suurema vihmaga ära võtta, sest liigniiskes keskkonnas on taimed määratud hukule.

Lehtpuud ja -põõsad

- Külmaõrnad on näiteks noored magnooliad, hõlmikpuud ja parukapuud; hariliku sarapuu, kauni veigela ja nipponi enela sordid, terveservaline paju, paljud poogitud ilupuud.

- Enne külmade tulekut siduge võra nööriga kokku, et lumi ei vajutaks seda laiali ja et hiljem oleks puud hea katta. Kui on oodata pakast, siduge võrale ümber soojakangas. Üles ja alla jätke väike ava, et õhk saaks liikuda.

- Müügil on džuudist kotid, mille saab väiksemale taimele pähe tõmmata.

- Enne maa külmumist torgake ümber põõsa või väikese puu kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida.

- Kasutage ära bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled. Neile on hästi mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua.

- Soojakraadidega võtke paks pakasekangas ära, sest sooja katte all võivad pungad kasvama hakata.

- Võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata. Kuhjake ümber tüve komposti, kuiva turvast, koorepuru. Sobivad ka lehed, kuigi nende sisse võivad tulla pesitsema ja koorega maiustama hiired. Näriliste tõrjeks pange lehtede vahele mürkhõrgutisi.

Okaspuud

- Kera ja sambana kasvavaid okaspuid ohustab talvel paks raske lumi, mis võib rikkuda nende vormi. Siduge nad nööriga kokku.

- Lagedal kohal kasvavaid okaspuid tuleb esimestel aastatel pärast istutamist, kui juurestik on veel nõrk, talve lõpupoole ja kevadel kindlasti varjutada, sest päike ja tuul kuivatavad neid seal üsna korralikult. Varjukangast vajavad ka sügisel istutatud puud, sest nad pole jõudnud korralikult juurduda.

- Äärmiselt ohtlik on katta igihaljaid taimi pakasekanga või kattelooriga. Päikeselise ilmaga läheb sellise katte all soojaks ja okastelt algab vee auramine. Taim küpseb sõna otseses mõttes ära. Katteloor ei sobi üldse talvel külmakaitseks, see on mõeldud kevadel varajasema saagi saamiseks ja kaitseks hiliskülmade eest, samuti kulub ära varasügisel esimeste öökülmade ajal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare