Algajale aednikule sobib püsililleks bergeenia


Algajale aednikule sobib püsililleks bergeenia
Foto: Astrid Lepik

Bergeeniate kiituseks tuleb öelda, et nad on äärmiselt vähenõudlikud ja pikaealised. Nende kasvatamisega saavad kenasti hakkma ka algajad aiapidajad.

Kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda kuuluvate bergeeniate (Bergenia) levinumad liigid on südajalehine bergeenia (B. cordifolia) ja kahelehine bergeenia (B. crassifolia) ning nende sordid.

Aedades on bergeeniaid kasvatatud juba sajandeid. Oma nime on need vastupidavad taimed saanud Saksa botaaniku Karl August von Bergen´i järgi.

Varakevadel, kui esimesed kevadlilled alles avavad oma õisi, kaunistavad bergeeniad lillepeenraid oma ilusate, suurte, veidi südajate ja nahkjate lehtedega. Needsamad lehed on andnud alust kutsuda bergeeniaid inglise keeles nimetustega elephant plant (elevanditaim), elephant-ears (elevandi kõrvad) ja heartleaf (südameleht). Aga taimel on veelgi välimusest tulenevalt kentsakaid nimetusi nagu leather cabbages (nahkne kapsas), picnic plates (pikniku taldrikud) ja what-not (tühi-tähi).

Kevade edenedes (umbes maikuus) ilmuvad bergeeniatel väikesed armsad kellukjad õied, mis on kännasesse koondunud ja asetsevad lehtedest veidi kõrgemal. Õite värvus võib olla liigist ja sordist olenevalt valge, mitmes toonis roosa või punane.

Erinevalt paljudest lilledest ei pea bergeeniaid talveks kuskile keldrisse vedama. Nad ei vaja isegi talvekatet, talvituvad nad aga sellest hoolimata hästi, taludes kuni -35ºC pakast (mõned liigid küll veidi vähem).

Seotud lood:

Valguse suhtes pole nad ka nõudlikud, kasvades hästi nii täispäikeses kui varjus. Poolvarjus ja piisavalt niiskes kasvukohas on taim ilus, lopsakas ja roheline. Liiga päikeselisel kasvukohal, kus napib ka niiskust, muutuvad lehed veidi pruunikaks ja taim omandab natuke „roostes“ väljanägemise. Kui kasvukoha valgusolud on väga kasinad, venivad aga lehevarred valguse poole püüeldes välja ja muidu tumeroheline lehestik omandab helerohelise tooni. Madalakasvulise püsikuna saavad nad hakkama ka tuulisemas kasvukohas.

Bergeeniad kasvavad hästi mitmesugustel muldadel, kui eelistatumalt võiks olla veidi raskemad, huumusrikkad ja niiskemad mullad. Seega on bergeeniad head lilled tiikide, basseinide jms veesilmade äärde. Kuid neid võib istutada ka puude alla, kiviktaimlasse ja mujale, nt kalmude haljastamiseks. Bergeeniad edenevad hästi ka potitaimena. Väga hästi ei sobi vaid kasvukohad, kuhu koguneb seisvat vett.

Bergeeniate paljundamine puhma jagamise teel on lihtne ja taimed lähevad hästi kasvama. Parim aeg paljundamiseks on kevadel peale õitsemist või sügisel.

Põhiline hooldus seisneb rohimises, aga kuna bergeenia on hea pinnakattetaim, siis umbrohtudel pole tema lopsakate lehtede all just palju lootust kasvada. Kevadeti puista taimede ümber paarisentimeetrine kiht sõelutud kompostimulda. Et bergeenial säiliks pidevalt värske välimus, tuleks koledad ja kuivama kippuvad lehed ja õitsenud õisikuvarred kääridega eemaldada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare