Allergia ja toataimed

Maalehe foorumis vastas allergoloog Viigi Viil lugeja küsimusele, millised toataimed võivad kõige suurema tõenäosusega tekitada allergiat. Järgnev artikkel käsitleb teemat pisut põhjalikumalt ning püüab leida vastused küsimustele, millised on allergiahäired, mis toataimede juures allergiat põhjustab ning milliseid toataimi tasub allergikutel vältida.

Tüüpilised allergiahäired

Allergia mõne toataime vastu avaldub tavaliselt järgmiste nähtude näol:

silmade sügelus ja punetus, nohu ja nina kihelemine, nina kinnisus, rohke aevastamine. Raskemal juhul areneb kauakestev kuiv köha, hingamisraskused või sagedased astmahood. Nahahäireteks on näiteks sügelemine ja punetus, ka ekseemid, mis tekivad, kui taimi puudutada.

On leitud, et kuni 20% allergilise nohu juhtude põhjuseks või olla allergia mõne toataime vastu. Päris kindlasti ei tohiks allergiline inimene toataimi oma magamistuppa paigutama.

Allergiatekitajad

Õietolm ja eosed

Enamasti puutume õietolmuga kokku õues, kuid ka õitsev toataim levitav õietolmu ja võib allergikutel haigusnähtusid põhjustada. Mullas ja hooldamata taimelehtede vahel leidub hallituseoseid. Üheks võimaluseks hallituseoste levikut pidurdada on kasvatada taimi kergkruusas.

Sellised toataimed nagu krüsanteem, härjasilm ja gerbera võivad allergikutele haigusnähtusid põhjustada. Sõnajalgade eosed on samuti tundlikumate jaoks tugevad ärritajad. Õietolmuallergiaga inimesele on ohtlikud viigipuud, draakonipuu, toakask, säntpoolia, sõnajalad, jukkapalm.

Piimmahl

Taimed sisaldavad valget piimmahla, mis osade taimede puhul võib olla väga mürgine ja kahjulik ning osade puhul mõjub vaid väga vastuvõtlikele inimestele.

Eriti tugevaid haigusnähte võivad tekitada viigipuu, tääkliilia ja piimalille eritatavad piimmahlad. Üks suurimaid ja enimuurituid allergia põhjustajaid on aga viigipuu.

Puudutusallergia

Tundliku nahaga inimesed võiksid alati toataimede käsitsemisel kanda kindaid, sest paljude taimede lehed ja varred eritavad muidki mahlu, mis omakorda võivad tekitada puudutuslöövet. Sibulataimedega pikemaajaliselt tegelemine võib näiteks põhjustada sõrmeotstesse löövet. Niisugused taimed tuleks ettevaatuse mõttes laste käeulatusest ära panna.

Tolm

Allergianähtusid võib tekitada ka taimede lehtdele kogunev tolm, seepärast peaksid tundlikumad inimesed oma koju soetama vaid kergesti puhastatavaid taimi.

Niisugusteks on paksude ja siledate lehtedega toataimed nagu havisaba. Kindlasti ei sobi aga kaktused ega kuivatatud lilled, sest need koguvad tolmu ning on keerulised puhastada.

Lõhn

Tugevalt lõhnavate taimedega peaksid allergikud ja eriti astmaatikud ettevaatlikud olema. Idahüatsint on näiteks üldiselt astmaatiliste nähtude põhjustaja. Õieka pärgväändiku, lõhnava pelargooni, vahalille ja jasmiini lõhn võib olla eriti tugev ning tekitada hingamishäireid.

Mõned näited allergiat põhjustavatest toataimedest:

tääkliilia, rooshibisk, diifenbahhia, filodendron, kannikeseõieline säntpoolia, sõnajalad, draakonipuud, tõlvlehikud, mägipalmid.Lõikelilledest võib allergiat sugeneda päevalillest, gerberast, krüsanteemist, liiliast ja kollastest nartsissidest.

Need taimed on turvalised:

tiigerlehikud, gusmaaniad, havisabad, sulgvõhk.

Kokkuvõtteks

Kuigi allergikule on parim värske õhk ja tolmuvaba keskkond, mis toataimed tema kodust välistab, on siiski olemas taimi, mida peetakse õhupuhastajateks. Näiteks kollakas kuldviljak palm, luuderohi, loorberipuu.Kui teil tekib kahtlus mõne oma kodus oleva toataime suhtes, siis selle asemel, et ta ära visata, andke ta mõneks ajaks oma sõbrale või naabrile. Kui selle aja jooksul teie terviseprobleem kaob, on juba põhjust taime ära kinkimisele mõelda.