Kerimoia
Kodus lõikasin vilja pooleks. Viljaliha lõhnas küll magusalt kuid avanev vaatepilt polnud endiselt teab mis isuäratav - vesise valge olluse seest vaatasid vastu suhteliselt suured kõvad seemned. Kest teadupärast on mürgine ja ei kõlba süüa ning seemnedki on mürgised.

Aga see vesine valge ollus, viljaliha oli tõepoolest imemaitsev – magus mahlane segu banaanist, maasikast ja ehk ka ananassist.

Kui viljaliha söödud ja kest prügikastis, jäid järele suured pruunid seemned. Loomulikult tekkis huvi, kas need ka idanevad.

Pooleks lõigatud vili.
Kirjandust uurides selgus, et tõusmed ilmuvad 3-5 nädalaga ning idanemise hõlbustamiseks tuleks seemneid leotada 3-6 tundi vees. Mulla suhtes polevat annoona kuigi nõudlik ning lepib ka väheviljakama mullaga. Vaid sügavale tungiva juure tõttu tuleks annoonataime kasvatada sügavas potis.

Otsisin lillepoti, nii 10 cm läbimõõduga, täitsin selle liivaseguse külvimullaga ning külvasin 4 seemet sinnasamasse potti umbes 2-3 cm sügavusele. Kastsin ning kilega kaetult asetasin kogu kupatuse akvaariumi kaanele. Seal oli idanemiseks vajalikku soojust küllaga.

Möödus nädal, teine ja kolmaski. Ei midagi. Neljanda nädala alguses hakkas miskit paistma. Neljast seemnest idanesid kolm. Kui annoonataimekesed olid nina mullast välja pistnud, asetasin poti taimehakatistega aknalauale valguse kätte. Esialgu suuremate taimede varju, et kõrvetav päike neile liiga ei teeks.

Kõige lopsakam annoonataimeke on nüüdseks nelja lehekesega ja umbes 10 cm pikkune. Teised on veidi väheldasemad. Seda, kuidas annoonataimekesed tubastes tingimustes edasi kasvavad, näitab aeg. Algus on igatahes tehtud.