Kuna anuubiased kasvavad enamasti väga varjulistes paikades, sai ka taimeperekond nime Egiptuse surnute jumala Anubise järgi.

Looduses kasvavad anuubiased enamasti magevee jõgedes ja ojades ning nende niisketel kallastel ja soodes. Taimeperekonna esindajatele on iseloomulikud laiad, paksud ja erineva kujuga tumerohelised lehed. Pikka, väikeste õitega õisikut ümbritseb kandeleht.

Akvaariumitaimena kasvatatakse enamasti kameruni anuubiast (Anubias barteri) ja tema sorte, aga populaarsed on ka lõvimägede anuubias (A. afzelii), erilehine anuubias (A. heterophylla) jt. Taime kõrgus, olenedes sordist ja liigist, jääb vahemikku 5-25 (40-50) cm.

Kuigi anuubiased on võrdlemisi aeglase kasvuga, uue lehe kasvatab taim umbes 3 nädalaga, vahel kulub selleks veelgi rohkem aega, on nad armastatud akvaariumitaimed just oma vähenõudlikkuse poolest. Taime aeglast kasvu saab veidi kiirendada heade valgustingimuste, väetamise ja CO2 lisamisega.

Nad kasvavad üsnagi laiade vee näitajate juures. Optimaalne vee temperatuur oleks +22º...+28º C, ent saavad hkkama kui need näitajad on veidi madalamad või kõrgemad. Vee pH, mis taimekasvuks oleks sobivaim, on vahemikus 6,5-8,0. Et anuubiased ei kannataks toitainetevaeguse all (pidurdunud taimekasv, augulised või kolletuvad lehed), eelistavad nad rammusat pinnast ja toitaineterikast vett, kuid tasakaalu säilitamiseks tuleks akvaariumivett siiski regulaarselt vahetada. Toitainetepuudust saab ennetada või kõrvaldada balanseeritud (akvaariumis sobilike) väetiste kasutamisega.

Valguse suhtes pole anuubiased kuigi nõudlikud, nad saavad hakkma nii tagasihoidliku kui hea valgustatuse juures. Vaid otsese ja tugeva valguse korral võivad taime lehti katta mitmesugused vetikad.

Kui paljusid pehmemate lehtedega taimi armastavad näksida taimtoidulised kalad, siis anuubias on üks nendest taimedest, kelle kalad rahule jätavad. Nii sobib anuubias kasvama ka sellistesse akvaariumitesse kus elavad kuldkalad ja kirevahvenlased.

Anuubiast ei istutata üleni substraati vaid nii, et tugev risoom välja jääb. Istutades taime üleni pinnasesse mädaneb taim kiiresti ja hukkub. Kenad on taimed ka kinnitatuna tamiili abil kivile, kännule või akvaariumis olevatele dekoratsioonidele. Paljundadatkse varrepistikutega, millele jäetakse paar lehti või suure puhmiku jagamise teel.

Heades tingimustes kasvanud ja vanematel taimedel on lootust näha kauneid kreemvalgeid, veeall või selle piiril asuvaid õisikuid.