Taimi on päris korralikus valikus istutusärides saada. Istutamiseks on kõige sobivam aeg kevad. Viinapuule sobib päikesepaisteline kasvukoht, kus ei lõõtsu külmad tuuled, näiteks maja päikesepoolse seina ääres. Lisaks pole Eestis viinapuudel kahjureid erinevalt lõunamaadest ja nii on koduaias võimalik kasvatada kemikaalideta viinamarju.

Kui istutusjärgselt ehk lapseeas vajab viinapuu väetamist ja rikkalikku toidulauda, siis vanemaks saades on vastupidi. “Viinapuu sööks ennast lolliks, marjad valmivad hiljem ja sügisel ei lõpeta taim kasvu,” rääkis väetamise riskidest Kadri Karp. “Tema toidulauda tuleb piirata.” Selleks soovitab ka viinapuude kõrvale istutada teisi taimi, kes osa toitaineid ära kasutavad. Eerika katseaias on viinapuude juurde istutatud näiteks piparmünti ja maitsetaimi. “Piparmünt on hea lämmastiku ära sööja,” selgitas professor.

Teine asi on viinapuu lõikamine – mida rohkem taime piirata ja vähem kobaraid alles jätta, seda maitsvamad marjad saate. “Need, kes lasevad ühel viinapuul terve garaažiseina täis kasvada, saavad vaid pool maitset,” märkis Karp. Maailma parimate marjade kasvatajad jätavad ühe taime kohta küpsema vaid kaks kobarat viinamarju.

Sügisel tuleb viinapuu kahe punga peale tagasi lõigata ja talveks kuuseokstega katta. Kadri Karp soovitab koduaias kasvatamiseks sorti 'Kuzminski sinii'. “Punase mahlaga sorte on maailmas vähe, aga see on üks neist ja neist marjadest saab ilusat punast viinamarjamahla teha,” põhjendas ta.