Eestis ei ole ta veel massiliselt levida jõudnud ja seepärast on oluline just praegu midagi ette võtta. Keskkonnaministeeriumi keskkonnaregistri büroo juhataja Uudo Timm ütles, et esialgu tuleb kaardistada, kus ja kui palju neid leidub. "Viimase nädala jooksul on meile saadetud kuus teadet võimaliku lusitaania teo kohta. Kinnituse on nendest saanud üks ja seda Tallinas Vuti tänaval," ütles Timm.

Lusitaania tigu.
Eelmisel aastal registreeriti lusitaania teo levik Viimsis, Kakumäel, Keila-Joal ja Pärnus. Ka tänavu on neid leitud Pärnust ja ilmselt on tegu juba siin talvitunud tigudega, sest nad oli suuremad kui möödunud aastal leitud teod.

Uudo Timmi sõnul loodusesse võõrliik veel levinud ei ole. "Siiani on neid leitud aedadest või aianduskeskuste müügikohtade lähedusest. Kuna tigu paistab oma värvi ja suuruse tõttu hästi välja, siis tõenäoliselt on nad Eestisse toodud istikute ja mullaga, kus sees on olnud munad."

Võrreldes kodumaise seateoga muneb see liik vähemalt kümme korda enam. Samas ei ole Timmi sõnul päris õige neid nimetada mõrvartigudeks, sest suureks hävitustööks peab neid väga massiliselt olema. 

Enne kui oma aias hävitustööd teha, tuleb kindel olla, et tegu on võõrliigiga. Lusitaania teeteod on
Suure seateo mantlikilp on kirju.
oražid, neile on iseloomulik tumedate ja heledate vöötidega talla serv. Must seatigu on musta mantlikilbiga ning suur seatigu on kirju mantlikilbiga. Seatigudel on hingamisava mantlikilbi tagaosas, lusitaania teeteol aga eesosas.
Võõrliigi leviku kaardistamiseks palub keskkonnaregistri büroo teha teost foto ja saata see koos kontaktandmetega meiliaadressile info@ic.envir.ee.
Musta seateo mantlikilp on must. Foto: Uudo Timm