Moosi tegemiseks läheb vaja:

1kg astelpaju marju
1kg õunu
700g suhkrut

Astelpaju marjad kuumutada tasasel tulel keemiseni ning seejärel seemnete ja kestade kättesaamiseks ajada läbi sõela (eriti tervisliku moosi saamiseks võib kuumutatud segu purustada saumikseriga). Saadud segusse lisada eelnevalt puhastatud (koored ja südamikud eemaldada) ja tükeldatud õunad ning kuumutada tasasel tulel õunte pehmenemiseni. Õuna-astelpaju marja segu ajada taas läbi sõela või kasutada püreestamiseks saumikserit. Lisada suhkur ja kuumutada tasasel tulel, samaaegselt riisuda pealekerkiv vaht. Valmis moos tõsta väikestesse purkidesse ja sulgeda kohe eelnevalt kuumutatud kaantega.

Kes tahab veidi hapukamat moosi, võib suhkrukogust vähendada, vedelama moosi saamiseks tuleks vähendada aga õunakogust.

Astelpaju viljad ravimina

Astelpaju raviomadused on teada juba Antiik-Kreekast. Tema leviala on lai, ulatudes Lääne-Euroopast Aasia ja Ida-Siberini. Hästi ja koduselt tunneb külmakindel astelpaju end ka Eestis ning kogub järjest populaarsust.

Viljad (rahvapäraselt marjad) küpsevad augustis-oktoobris, siis neid ka kogutakse. Vilju võib tarvitada kas värskelt või kasutada külmutamiseks ja kuivatamiseks samuti mahlade või hoidiste valmistamiseks. Kuigi viljad on hapud, armastavad neid süüa ka linnud.

Astelpaju viljad on väga rikkad C-vitamiini poolest (olenevalt sordist 150-1600mg/100g), samuti leidub neis rohkelt B-rühma vitamiine, P- ja E-vitamiine ning karotinoide. Lisaks sisaldavad astelpaju viljad rohkelt mineraalaineid ning koliini, flovonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid ja rasvhappeid.

Kuna astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust, soovitatakse teda tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal ning profülaktikaks. Kosutust saab astelpajust ka pärast operatsioone ja traumasid. Astelpajust on abi veresoonte lupjumise ja üleminekuvaevuste ning vitamiinivaeguse ja kehvveresuse korral.