Augusti roosaõielised õitsejad, kes ei kahvatu ka õunte jume kõrval
Augustis hakkab aiapidajate pilku püüdma juba küpsevate õunte roosa värv, kuid ka lillepeenraid ei maksa veel maha kanda. Suve viimasel kuul on suur osa suvelilli täies hiilguses, ning just selles seltskonnas on palju roosaõielisi eputajaid.
Allpool on toodud kuus roosaõielist suvelille, mis püüavad kõigi pilke.
Harilik ämbliklill (Cleome hassleriana)
Brasiilia prügimägedelt ja jäätmaadelt pärit ämbliklill on ilmselt üks eksootilisema välimusega suvelilli. Tõsi küll, selleks et ta suvel kogu ilus lillepeenardel laiutada saaks, tuleb taimed ette kasvatada.
Ämbliklillede puhul tasuks teada sedagi, et nad sobivad ka lõikelilleks.
Siidaskleepias (Asclepias syriaca)
Kevadel on siidaskleepias laisk tärkaja, kuid sügisel püüab ta seda enam pilku. Lisaks on sinaka lehestiku taustal kenitlevad lillakasroosad õisikud kõiksugu mummudele täiesti vastupandamatud.
Siidaskleepiast ei tasu istutada nõrgakasvuliste taimede vahele. Maa all levivate risoomidega võib ta nende kasvukoha kiiresti üle võtta.
Viltune kilpkonnalill (Chelone obliqua)
Kilpkonnalilled on oma nime saanud veidi kilpkonna pead meenutava õiekuju järgi.
Need kuni meetri kõrguseks sirguda võivad püsikud vajavad kasvuks viljaka mullaga niiskemapoolset kasvukohta. Parim paik on poolvarjus, kuid kui mullas on vett piisavalt, saavad nad kenasti hakkama ka päikesepaistel.
Aed-rõngaslill (Lavatera trimestris)
Aed-rõngaslille head omadused on efektsed õied, pikk õitseaeg ning tõsiasi, et teda võib ka otse kasvukohale külvata. Vahel pole sedagi tarvis – pehmema talve järel võib ta anda suisa isekülvi.
Kasvuks sobib talle pigem lahjavõitu muld. Siis pole taimed nii lopsakad ning õitsemine on rikkalikum.
Hebe e puismailane (Hebe spp.)
Kuigi enamik Uus-Meremaalt pärit hebesid on sinise- või lillaõielised, leidub selles vahvas seltskonnas ka roosaõielisi sorte ja liike.
Hebed tulevad meie aedadesse koos sügiseste lillekastide ja amplitega ning sageli peetakse neid nn ühekordse kasutamisega taimedeks.
Kui hebed aga sügisel koos pelargoonidega tuppa tuua, võivad nad aastaid vastu pidada.
Roosa miisusaba 'Joey' (Ptilotus exaltatus 'Joey')
Roosa miisusaba õitseb südasuvest külmadeni. Tegelikult võib ta ka talvel "õitseda", sest miisusaba kohevad õisikud sobivad kuivatamiseks.
Miisusaba vajab sooja ja päikeselist kasvukohta ning talub kenasti isegi põuda. Sellised soovid on ta kaasa saanud oma Austraalias kasvavatelt esivanematelt.
