Ideaalis näeb ta loomi koos samade taimedega, mis kasvavad ka nende looduslikus keskkonnas. „Meie klimaatilisi tingimusi arvestades on see siiski pea 90% võimatu. Seetõttu valime taimi, mis oleks sarnased looma kodukohale, et tekitada mingit muljet.“
Aednike tubli töö püsib vahel väga lühikest aega. „Kõik loomad ei saa sellest aru, et me tahame nende keskkonda ilusaks muuta ja nad teevad taimedega suhteliselt kiiresti üks-null. Näiteks amuuri leopardid ja nende kolm lapsukest ei jätnud midagi järele. Samas pärdikutel ja papagoidel on kõik taimed enam-vähem säilinud.“
Hannes Maripuu sõnul on tal veel üks oluline eesmärk - et külastajad üllatuksid, kui nad loomaaeda tulevad. „“Ahh, ma olen juba viis korda loomaaias käinud ja kõike näinud,“ on ju tavaline suhtumine ja seepärast on meie püha eesmärk igaks aastaks uusi põnevaid asju hankida." Seejuures aitavad aianduskeskused, sõbrad botaanikaaiast ja muidu sõbrad-tuttavad, kes kuskil reisivad ja midagi kaasa toovad.
„Oluline on tekitada ka avastamisrõõmu - ahhaa, neid koduseid toataimi võin ma vabalt panna suveks õue,“ ütleb peaadnik viidates kaktustele ja
sõnajalgadele. Samuti kasvab loomaaias palju huvitavaid taimi, mida Maripuu soovitab kasutada linnahaljastuses. Näiteks Uus-Meremaa linaliilia. Edgar Valteri pokusid meenutav heinpuu on samuti pärit Uus-Meremaalt. Peaaednik näitab ka troopikamaja seinal kõrguvat hiina rippuba, mille kohta üks dendroloog ütles, et isegi kui ta Eestis kuidagi kasvab, siis õitsema ei hakka ta mitte mingil juhul. „Tänavu kevadel õitses teist korda. Mitte nii uhkelt kui lõunamaal, aga siiski.“
Okassigade juurde istutatud agaavide ja siilkaktuste keskel paistab silma üks auk. Selgub, et kellelegi hakkas üks siilkaktustest väga meeldima ja ta otsustas selle kaasa võtta. „Meie nägime mitmekesi suurt vaeva, et ennast vigastamata kaktus kohale saada. Jääb üle vaid imestada, kuidas see siit minema viidi,“ nendib Maripuu. Lisaks liigub loomaaia territooriumil hulgaliselt metskitsi, kes kaktuseid muidugi ei nooli aga närivad kõike muud vähegi söödavat.
Enne öökülmasid viiakse enamik eksootilisi taimi õuest tuppa. „Meil on suur kasvuhoone, kuhu tuleb kõik ära mahutada,“ räägib peaaednik eelolevatest sügistöödest.
Julgus riskida
Kõige tähtsam on Hannes Maripuu sõnul see, kui aednik julgeb proovida kasvatada erinevaid taimi. „Mulle ei meeldi see jutt, et neid või noid taimi ei saa või ei tohi kasvatada. Kõik oleneb sellest, millise riski ma endale võtan - maksin raha, tahan proovida! Kui ta kasvabki ainult viis aastat, siis on mul see aeg rõõmu olnud.“
