Dekoratiivne, ent mürgine riitsinus

Oma kõrge kasvu ja purpusete lehtede tõttu on riitsinus pilgupüüdjaks igas lillepeenras.

Troopilisest Aasiast ja Aafrikast pärinev riitsinus (Ricinus communis) kuulub piimalilleliste sugukonda. Meil kasvatatakse riitsinust üheaastase suvelillena, oma kodumaal on ta aga püsik, kasvades 8-10 m kõrguseks põõsaks või puuks. 

Riitsinus on kiire kasvuga ning olenevalt aastast, kasvukohast ja sordist võib kasvada 1-3 kõrguseks ja laiuvaks taimeks. Purpurjad või rohelised, 5-11-jagused suured lehed meenutavad veidi hobukastani lehti. Suvel, umbes juulis, ilmuvad taimele püstised õisikud, peale õitsemist aga ilmuvad kuni sügiseni püsivad ogalised kerajad viljad. Viimased võivad olla säravpunased, rohelised või roosad. 

Riitsinus armastab sooja, seetõttu valida talle soe ja päikseline kasvukoht. Tahab toitaineterikast ja parasniisket mulda. Üldiselt toestamist ei vaja, ent kõrgekasvuliste eksemplaride korral ja tuulises kasvukohas võib see olla vajalik. 

Taimi ise kasvatades külvata seemned ühekaupa pottidesse märtsis-aprillis. Tõusmete ilmumiseni varuda kannatust, sest idanemine võib kesta kuni kolm nädalat. Õue saab taimed istutada, kui tõsisem öökülmaoht on möödas, sest taimed on külmaõrnad. Kuna riitsinus vajab kasvamiseks ruumi, tuleks taimede istutamisel sellega arvestada. 

Kuigi riitsinus on uhke ja pilkupüüdev taim, on ta väga mürgine. Eriti mürgised on tema kirjud ja dekoratiivsd lapikud seemned sisaldades mürgist ainet ritsiini. Vaid 3-4 seemne söömisest piisab, et lugu võib selle sööjale lõppeda väga raske ja eluohtliku mürgitusega. See on ka põhjus, mis riitsinus pole sobilik taim väikelastega ega taimi närida armastavate lemmikloomadega peredesse. 

Vaatamata mürgisusele on riitsinust kasvatatud aastatuhandeid põhjusel, et tema seemned on ühed õlirikkamad - nad sisaldavad 40-60 % riitsinus- e kastoorõli. Õli ise mürkaineid ei sisalda kuna need jäävad pressimisjääkidesse. Riitsinusõli ei lahustu vees ja bensiinis, küll aga näiteks etanoolis. Kastoorõli kasututatakse määrdeainena, lakkide ja värvide tootmisel. Teda on kasutataud ka õlilampides ning rahvameditsiinis kõhulahtistina.