Niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel ja kraavikallastel võib sageli kohata harilikku helvikut (Marchantia polymorpha). Taimesüstemaatikas kuulub ta maksasammalde klassi, helvikuliste sugukonda ja helviku perekonda.

Paljudest teistest meile tuntud sammaldest erineb enamik maksasamblaid selle poolest, et neil ei ole varsi ega lehti. See, mis tundub helvikul olevat üks suur leht, on tegelikult tallus. Tallus on justkui kõik lehed, varred ja varreharud kokkupandult, kusjuures ei ole võimalik eristada nende piirjooni. Tallusel olevates korvikestes on sigikehad, mille abil võib helvik paljuneda. Lisaks sellele esineb ka eostega ja isegi sugulist paljunemist. Nii võibki helvik soodsates tingimustes katta üsna kiiresti päris suure maa-ala.

Rohkem infot hariliku helviku kohta leiab siit. Maksasambla tõrjumiseks kasvuhoonest, lavadest ja peenraist piisab, kui tõsta lupjamisega pinnase pH-d.

Millega lubjata

- Väikeaias kasutamiseks on kõige mugavam osta aiakauplusest spetsiaalselt pakendatud aialupja. Vastavalt vajadusele saab valida väikese (1 kg) või suurema koguse (10 kg; 20 kg).

- Puhas puutuhk sobib samuti. See on ühtlasi hea mineraalväetis, sest sisaldab märkimisväärses koguses kaaliumi, fosforit ning veidi teisigi makro- ja mikroelemente.

- Mulla happesust vähendavad veel põlevkivituhk, klinkritolm, lubjakivi- ja dolomiidijahu.

- Turbabriketituhk ei sobi, sest neutraliseerib happesust äärmiselt vähe, pealegi võib see ummistada mullapoore, rikkudes pinnase struktuuri.

- Mitte mingil juhul ei sobi kivisöetuhk, milles on taimedele kahjulikke ühendeid.