EESTI METSAANNID | Milliseid loodussaadusi tohib korjata eramaal? Kust ja mida üldse tohib võtta?

 (6)

Metsmaasikad
Foto: Astrid Lepik

Eestis pole kuigi palju selliseid avalikke kohti, kus ei tohiks loodusande korjata. "Meie põhjamaine loodus on valdavalt aga sedavõrd õrn ja väikese koormustaluvusega, et vahel võib inimene lihtsalt teadmatusest põhjustada suure või koguni korvamatu kahju," ütleb "Korilase käsiraamatu" koostaja Tarmo Niitla.

Metsamajanduslikele töödele on seatud piiranguid ja keelutsoone vääriselupaikades, sihtkaitsevööndites, loodus- ja rahvusparkides, veekogude kallastel ja paljudes teistes kohtades ning neid piiranguid käsitlevad seadused ja eeskirjad. See on eraldi teema, mida me siinkohal peensusteni ei vaatle. Piirdume nende keeldude ja käskudega, mis on olulised teada lihtsalt looduses uitajal.

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, ega ei viibita mõne taimeliigi kaitsealal. Igale kaitsealale on kehtestatud kaitse-eeskiri, millega tasub enne kas või põgusalt tutvuda. On kohti, kus teatud elukeskkonna säilitamise huvides on tõepoolest keelatud mingite taimede, seente või marjade korjamine või kus ei tohi saunavihtade tegemisega või muul moel kahjustada puid.

Kõige rangema kaitserežiimiga on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd on loodud looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ning piiranguvööndis on režiim kõige leebem.

Ent on ka mõned eriti haruldased, punasesse raamatusse kantud I, II ja III kaitsekategooria taimeliigid, mille – vähe sellest, et neid on keelatud murda või kahjustada – kasvukohti on keelatud avalikustada ja mida ilma eriloata teaduslikult uurida ei tohi, kasvagu see taim looduslikes oludes kus tahes.

Seotud lood:

Neisse kolme kaitsekategooriasse on Eestis kantud 261 taimeliiki, kõige arvukamalt on kaitsealuste liikide nimekirjas esindatud õistaimed. Näiteks Paldiski naabruses Pakri poolsaare pangal asub käpaliste kaitseala, kus on üleval ka teatud liikide korjamist keelavad viited.

Riigimetsas tohivad viibida kõik soovijad, korjata sealt marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi. Seda kõike tuleb teha aga metsa põhjendamatult kahjustamata – kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil, jahiulukeid ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides. Need reeglid kehtivad ka tähistamata ja piiramata eramaa korral. Tasu võib maaomanik koriluse eest küsida üksnes juhul, kui ta ise on oluliselt panustanud näiteks mõne taime kasvu soodustamiseks ehk teisisõnu rajanud mingit sorti istanduse või kultuurtaimla.

Loe veel

Et metsast puid raiuda, peab olema raieõigus. Ilma loata võib maaomanik raiuda metsast oma tarbeks aastas kuni 20 tihumeetrit puitu. Seda võib teha kohtades, kus see mingil eraldi põhjusel keelatud ei ole.

Eriti suvisel ajal tuleb jälgida, ega piirkonnas pole suure tuleohu tõttu kehtestatud kas tule tegemise või üldse metsas viibimise piiranguid. Ka seda viimast on Eestis piirkonniti aeg-ajalt ette tulnud.

Alati tuleb loodusest midagi korjates arvestada, et sellega ei kahjustataks maaomaniku huve. Kindlasti ei ole viisakas talumehe viljapõldu sõtkuda, et seal kasvavaid rukkililli noppida. Või minna moonidest punetava põllu keskele, et seal endast pilti teha. Esiteks pole see põlluharija suhtes kuigi lugupidav, teiseks võib maaomanik teile kahjunõude esitada.

Suur vahe on ka selles, millisel eesmärgil metsast või niidult midagi korjatakse. Alusmetsast endale mõne saunaviha valmistamine on hoopis midagi muud kui nende kümnete ja sadade kaupa äri ajamiseks tegemine. Viimast niisama lihtsalt teha ei tohigi. Sest tegelikult on nii, et igasugune loodusvarade ja -andide ärilise või tööstusliku eesmärgiga kogumine, korjamine ja kaevandamine ilma eraldi loata on keelatud. Tõsi mis tõsi: kes suviti on harjunud mustikate või kukeseente korjamisega lisaraha teenima, peavad arvestama, et tegelikult tuleb ka metsaandide müügist saadud tulu deklareerida.

Omad reeglid ja eeskirjad on loomulikult ka jahipidamisele ja kalapüügile. Nii tohib ilma igasuguse loata püüda kala ainult lihtkäsiõngega, mis koosneb ridvast, õngenöörist, ujukist, raskusest ja õngekonksust. Kõigi teiste püügivahendite kasutamiseks on tarvis luba.

Osal veekogudest kehtivad kas hooajaliselt või aasta ringi kalapüügipiirangud, paljudel kaladel on alammõõdud, samuti kindlad ajavahemikud, mil neid püüda ei tohi – enne õngevetele asutamist tasub end teemaga kurssi viia. Lihtne see pole, kuid kindlasti ei vabasta eeskirjade mittetundmine vastutusest.

MILLISEID LOODUSSAADUSI TOHIB KORJATA ERAMAAL?
  • Loodussaaduste korjamisel eramaalt tuleb kindlasti arvestada omaniku huve ja omandi kahjustamise keeldu.
  • Kui maaomanik ei ole keelanud maatükil viibimist, siis võib eeldada maaomaniku luba ka loodussaaduste korjamiseks.
  • Samas võib maaomanik keelata vastava tähise või suusõnalise keeluga kõigi või teatud loodussaaduste korjamise.
  • Üldreegli järgi võib võõral maatükil korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti.
  • Kultuurtaimi korjata ei tohi.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare