Eesti oludesse sobivad välismaised kartulisordid – Berber ja Agria
Varajastest sortidest pean 'Berberit' Eesti oludesse hästi sobivaks. See on praegu veel meie sordilehes, aga seemnekartulit enam ei kasvatada.
Sort on väga varajane ja maitsev, mugulad on ovaalsed, madalate silmade ning kollase koore ja sisuga. Keetmisel laguneb vähe, keeb ühtlaselt pehmeks, ei tumene ning on nõrgalt jahune. Üldreeglina on varajased sordid haigustele, eriti lehemädanikule, vastuvõtlikumad kui hilisemad sordid. 'Berber' on siiski suhteliselt vastupidav, samuti kidu-ussikindel. Sort sobib aiapidajatele, kes soovivad kasvatada endale värsket kartulit
Kahju, et 'Agria' on Eesti sordilehest kadunud. Sorti kasvatati meil juba 1980. aastatel ja sai paljudele omaseks. Söögikohad kasutasid seda kui ilusa kollase, parajalt mureda, kuid mitte laguneva sisuga kartulit. Sort on hilisepoolne, piklik-ovaalsete siledate hõlpsasti kooritavate mugulatega.
Kunagi arvati, et sort saab friikartulite valmistamisel samaväärseks väga vana ja lehemädanikuõrna sordiga 'Bintje', kuid 'Agria' puuduseks on liiga suured mugulad. Hollandis oodatakse, et EVIKA ehk suudab oma tehnoloogia abil saada meristeemkloone, millel säilivad kõik 'Agria' head omadused, aga mugulad on väiksemad ja neid on rohkem pesas. Esimesed tulemused on lootustandvad, sest üks katsetuses olev meristeemkloon on põldkatsetes kahel aastal näidanud soovitud tulemusi. Tulemuste kontrollimiseks katsed jätkuvad.
