Vastab Väino Pallum

Kui korralikult hooldatud taimed närbuvad, on tegu nakkusliku närbumistõvega, mida põhjustavad Fusarium’i perekonna seened. Närbuma hakkava taime lehed ja varred võivad olla väliselt terved. Mullas peituv patogeen tungib juure kaudu taimevarde ja ummistab varre juhtsooned seeneniidistikuga ning eritab sinna toksiine.

Seetõttu närbuvad esialgu elulõnga võrsetipud kas ühel või mitmel võrsel. Selle järel närbub võrse tervikuna päeva või paari jooksul. Kui närbunud võrse pikuti pooleks lõigata, on näha varre tumenenud juhtsooni.

Peale Fusarium’i seente võib elulõnga närbumist tekitada ka seen Ascochyta clematidina, kui ta tabab taime juurekaela. Eriti ohtlik on haigus noorele taimele. Siiski tabab seen enamasti lehti ja vart. Lehtedele ilmuvad väikesed, kuid haiguse süvenedes suurenevad (5–10 mm) ümarad või veidi laialivalguvad laigud. Vartel on laigud veidi taimekoesse vajunud.

Suureõielised elulõngad on üldiselt askohütoosile vastuvõtlikumad. Seejuures sortide haiguskindlus erineb.

Haigestumist soodustavad raske mullalõimis, happeline muld, pikaaegsed niisked ilmad ja kevadine öökülmakahjustus.

Närbumistõve ärahoidmiseks vältige istutuskohas liiga rasket või liiga kerget kasvumulda ning kontrollige mulla happesust. See peab olema neutraalne – pH 7. Kasvukoht maja seina ääres ei tohi olla nii lähedal, et räästast tilkuv vesi satub elulõnga juurekaelale.

Kaitske taimi kevadiste öökülmade eest katmisega ja vältige mulla läbikuivamist. Lõunapoolse seina ääres kasvavaid taimi on vaja kaitsta ka liigse kuuma eest. Katke juurekael ja varjutage võrsete alumine osa.

Haiguse otseseks tõrjeks lõigake haiged võrsed kahtluse tekkides kohe välja. Kogu taime närbumise puhul lõigake võrsed maha 2–3 cm altpoolt juurekaela. Haiged võrsed põletage. Hea õnne korral võivad maa-alustest uinuvatest pungadest areneda uued võrsed ja taim taastub.

Kastke elulõnga Switch 62,5 WGga (20–30 g/10 l) või Aliette’iga. Aliette 80 WGga (5–10 g/10 l). Kastmist korrata 3–4 nädala möödumisel.