Elupuu paljundamine pistikutega


Elupuu paljundamine pistikutega
Foto: Raivo Tasso

Eelkõige paljundatakse pistikutest elupuu sorte, sest osa sorte annab vähe seemet ja osade sortide külvidest ei tärka vanemale sarnased taimed.

Sordiehtsatele sarnaseid järeltulijaid annavad küllalt hästi sammasjad vormid, halvem ümara võraga sordid ning halvasti erilise okkavärvusega ja võrsekujuga sordid.

Sobivaim aeg pistikute tegemiseks on kevadel märtsi lõpp ja aprilli algus ning sügisel septembris-oktoobris. Kui teha pistikuid suvel soojade ilmadega võib haavakude - kallus - vohama hakata ning juuri moodustub vähe või on need nõrgad. Substraadi temperatuur ei tohiks tõusta üle +20 C.

Elupuude pistikud tehakse tavaliselt 12-15 (25) cm pikkused. Sügisesed pistikud tehakse pikemad. Pistikud tuleks lõigata võra ülaosast, kuna võra allosast pärit pistoksad võivad moodustada mitte sordile omase võrakuju (pistikust kasvatatud taimed ei taha moodustada latva või on kõrguskasv nõrk). Võimalusel tuleks pistikud panna substraati kohe peale varumist. Säilitada saab pistikuid lühemat aega kilekotis (ja tavalises külmkapis).

On soovitatud teha elupuu pistikud „kannaga", see tähendab tõmmatakse pistik suurema oksa küljest koos vanema puiduosaga. See on mõnel juhul soodustanud juurte teket. Siiski liiga pikk „kand" tuleks oksakääridega lühemaks kärpida.

Substraadiks sobib turba ja liiva segu mahulises vahekorras umbes 1:1. Substraadi pH võiks olla 4,8 kuni 5,5, see tähendab happeline. Kui pistikud on kavas jätta peale juurdumist kauemaks samasse kohta, siis on kasutatud ka kahekihilist substraati - all on muld ja peal umbes 5-10 cm kihina turba ja liiva segu. Siis jõuavad juured kasvades mullani ja varustavad taime toitainetega.

Tavalist mulda juurutamisel substraadina kasutades on oht pistikud nakatada erinevate mädanikku tekitavate seentega, mida mullas on palju.

Pistikute hulgast olenevalt pannakse need kas lillepotti, pikeerimiskasti, lavasse või veel suurema hulga korral avamaale peenrale või kiletunnelisse. Tootmismajandites suure hulga pistikute puhul juurutatakse pistikuid kasvuhoonetes, udutunnelites ja lihtsamates kiletunnelites.

Kuna elupuu pistikud on suhteliselt suured, võiks pistikute vahekaugus olla umbes 5 cm. Pulgaga tehakse substraati auk ja pistikud surutakse umbes 1/3 ulatuses substraati. Substraati surutavalt pistiku osalt võetakse enne ettevaatlikult terava noaga ära kõrvalharud. Pistikute ümbruses tihendatakse substraat sõrmedega seda kinni vajutades. Peale pistikute substraati paigutamist kastetakse substraat läbi, et veelgi tihendada pistiku kokkupuudet substraadiga. Kuivõrd pistikutes jätkub fotosüntees, siis peaksid pistikute pealmised okkad olema pööratud kõik ühte suunda - valguse peamise langemise suuna poole.

Hea on mitme sordi pistikute tegemisel kõik sordid varustada segimineku vältimiseks etikettidega.

Pistikute puhul on tähtis kõrge õhuniiskuse säilitamine. Enamasti kaetakse juurdumist ootavad pistikud kilega. Jälgida tuleb, et kile ei puutuks pistikutega kokku. Kokkupuutepindadel võivad areneda mädanikud. Kui on päikselised päevad, siis varjutatakse pistikuid. Aeg-ajalt pistikuid piserdatakse. Kuumadel päevadel on vaja seda teha igal päeval. Pilves ilmadega pole iga päev piserdada vaja.

Juurdumine toimub tavaliselt 2-3 kuu jooksul, sügisel tehtud pistikud, mis jäävad õue talvituma, juurduvad kevadel. Algul on juurestik nõrk ja võimalusel tuleks juurdunud pistikud ühe aasta hoida juurdumiskohas ja alles siis ümber istutada peenrale või pottidesse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare