Esmalt tuleb kevadel muru õhutada

Üsna tihti peetakse muruga kaetud platse tänuväärselt isearenevateks aladeks, kus pole vaja suurt midagi teha. Tavaliselt külvatakse muruseeme ning vahest ka niidetakse.

Tegelikult tuleb ilusa muru saamiseks selle eest hoolt kanda. Üks esimene muruhooldustöö kevadel on murukamara õhustamine. Aja jooksul muutub murupind umbseks: murujuured moodustavad maapinna pealmises osas tiheda ja tihke niidistiku, rohuliblede vahele sadestuvad niitmisjäägid ning vohama hakkav sammal võivad tekitada mitme sentimeetri paksuse kihi, mis akumuleerib hästi niiskust, kuid on samaaegselt heaks kasvupinnaseks ka seenhaigustele. Samuti õpivad rohttaimed kõike eluks vajalikku maapinna ülemistest kihtidest hankima ning põuaperioodil ei osata enam niiskust hankida sügavamatest kihtidest. Kõik kokku võib hakata pärssima muru uuenemisvõimet.

Aitab murul hingata ja haigusi tõrjuda

Õhustamise käigus eemaldatakse maapinna pealmisest kihist vanad rohujuured ja sinna tekkinud sammal. Osade juurte eemaldamine võimaldab  alles jäetavatel areneda suuremaks, tungida sügavamale maapinda ja muutuda vastupidavamaks kuivaperioodile. Selle käigus vähendatakse ka muruplatsil parasiitvormina kasvava laialehise umbrohu osakaalu.

Eemaldades õhustamise käigus eelmisest sügisest maapinnale jäänud surnud rohumassi ja niitmisjäägid ning sambla, kõrvaldatakse samaaegselt ka taime- ja haigustesõbraliku kasvupinnase tagades parema vastupanu haigustele. Õhustamise käigus murupinda vertikaalsete kuni 5 millimeetri sügavuste lõhede tekitamisel on teinegi eesmärk: nende vagude kaudu avaneb vihma- või kastmisvee, õhu ja väetise parem ligipääs murujuurtele.

Kõige parem on õhustada muru, kui see on saavutanud hea kasvuhoo. Kevadperioodil peaks ära ootama kuni lumi on sulanud, maapind piisavalt tahenenud ning märgata on rohuliblede kasvu. Seda ei tohiks teha kuiva pinnasega või põuasel perioodil, et ei tekiks juurte ärakuivamise ohtu. Teistkordne murukamara õhustamine tuleks teha varasügisel, et rohujuured taastuksid ja suudaksid end talvitumiseks ette valmistada.

Õhustatava muru maksimaalne kõrgus on 4 sentimeetrit, kõrgemat muru tuleb enne õhutamist niita.

Õhustamise olulisim reegel on järgmine: terad peaksid puudutama maapinda vaid kergelt, vältida tuleb selle segipööramist. Liiga sügavalt pinnasesse tungimine kahjustab muru ja avaldab liigset koormust tööd tegevale seadmele. Oht on hävitada rohujuuri, kulutada liigselt tööorgani teri ja koormata mootorit. Enne tööga alustamist märgista murupinnas asuvad olulised objektid, nagu näiteks maa sisse peitunud kastmissüsteemi vihmutid.

Parima õhustamistulemuse saab kergelt kuiva pealispinnaga murul fikseeritud teradega aeraatorit kasutades. Seadmega tuleb liikuda üle murupinna ühes suunas nii, et töödeldud pinnad jääksid üksteisega kõrvuti. Aereerimise käigus murupinnast väljakaabitava massi kogus on hämmastavalt suur. Kuna selle materjali muruplatsilt eemaldamine on oluline, siis lihtsustab kogumiskotiga seade töö kulgemist märgatavalt. Õhustamist lõpetades näeb muruplats küll troostitu välja, kuid muretsemiseks pole põhjust. Liigse murumassi eemaldamise ja sellele järgneva pikatoimelise väetisega turgutamise tagajärjel kosuvad taimed kiiresti ning pakuvad peagi silmailu. Suurematele murukahjustusega aladele võib külvata remont-muru seemet.

Erinevad seadmed

Aeraatorreha. Kasutatakse väiksemate muruga kaetud aladelt sambla ja kulu eemaldamiseks ning pinnasesse sisselõigete tegemiseks.

Täkesti. Traktori külge haagitav varustus suurematel pindadel murukamarasse kuni 7 sentimeetri sügavuste sisselõigete tegemiseks, tagamaks niiskuse, õhu ja väetise rohujuurteni jõudmist. Saadaval ka külviku külge kombineerituna võimaldades aereerida ja külvata muruseemet või puistada sisselõigete täiteks liiva samaaegselt.

Vertikaallõikur. Elektri- või bensiinimootoriga töötav seade. Korpuse all asetsevad maapinnaga risti olevad terad lõiguvad maapinda vaod avades niiskusele, väetisele ja õhule tee rohujuurteni. Selle tegevusega paralleelselt eemaldatakse ka liigsed rohujuured, sammal ning kulu. Kogu eemaldatu korjatakse seadme küljes asuvasse kogumiskotti. Poeletilt võib veel leida sarnase välimuse, kuid traadist tööorganiga toodet. Viimasel puhul on tegu motoriseeritud samblarehaga, mis küll riisub kokku maapinnal oleva kulu, kuid ei tekita pinnasesse sisselõikeid.