Varre tipus, lehekodariku keskel asetseb vaid üksainus rohekas õis, millest sügiseks valmib mustjassinine, umbes kirsisuurune mari.

Ussilakk
Kogu taim on väga mürgine, eriti aga risoom ja mari. Viimase sissesöömisel esineb iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, põie ja soolte valusad kokkutõmbeid, pupillide ahenemine, peavalu ja uimasus. Seetõttu tuleks sügisel lastega metsas käies neile võimalikest ohtudest juba varakult teada anda, sest kaunid mustjassinised marjad näivad väga ahvatlevad.

Rahvasuus teatakse mürgist ussilakka ka kui hooramari, hundimari, villimari, ussimari kihvtimari, hullukoeramari, karumari jpt.

Kuna ussilakk ei talu eredat valgust, siis eelistab kasvada varjus. Teda võib kasvamas leida toitaineterikka mullaga, niiskeis ja rikka rohurindega metsades, lammimetsades nii Eestis (kasvab kõikjal) kui kogu Euroopas, aga ka Skandinaavias, Siberis ja Väike-Aasias.