Midagi erilist taimega ei tehtud, et ta nii kaua vastu peaks ja õitseks. "Kui õigel ajal kastetud sai, tuli õisi rikkalikult," sõnas ta. "Mina veidi väetasin teda ka, ema omal ajal mitte."

Kaktuse kinkis Venda mullu detsembri keskpaigas Kuressaare Gümnaasiumile. Peale ema surma sai majast suvekodu ning enam polnud kedagi, kes taime eest hoolt kannaks. "Kahju oli teda sinna jätta, külm oleks ära võtnud," rääkis Venda. Nüüd leidis kaktus uue kodu gümnaasiumi talveaias.

"Kuigi jõulukaktused on loomult pikaealised taimed, võib nii eakaid eksemplare väga harva kohata," nentis Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Jaan Mettik. "Tavaliselt sunnib kasvuruumi piiratus omanikke liiga suureks kasvavast taimest enne loobuma."

Mettik lisas, et sageli lõpeb toataimede elu ka koos omanike eluga, kuna pärijatel pole võimalust ega tahtmist vana taime eest hoolitseda või ei piisa lihtsalt oskustest. "Tihti võib vana päranduseks saadud taime hukkumise põhjuseks olla kolimisel saadud stress. Nagu inimesed reageerivad ka eakad taimed kõrges vanuses igasugustele elumuutustele palju valulisemalt."