Ubade ja herneste toeks piisab mõnest tokist ja nöörist ning edasisega saavad nad juba ise vääneldes või köitraagudega ronides suurepäraselt hakkama.

Kui tahate tugevamat ja korrektsemat toestust, kasutage näiteks bambusritvu. Külvake oad või herned kahte kõrvuti ritta ning kujundage nende vahele A-kujuline lattidest tugikonstruktsioon. Selleks et “ehitis” paigal püsiks, kinnitage püstlatid tipust üksteise külge ühe pika ristlatiga. Kui olete külvanud oad-herned ruutpesiti, võib A-rea asemel teha taimede kohale ka kolmest või neljast ülatipust kinnitatud latist püramiidi.

Samasuguseid konstruktsioone võib muidugi ehitada ükskõik millisest laasitud ridvast. Kõne alla tulevad isegi laasitud kuivanud jõulupuud.

Kes laasida ei viitsi, kasutagu harulisi oksi, neist võib isegi mitmesuguseid kujusid põimida. Eriti hästi sobivad need hernestele, sest köitraod kinnituvadki paremini peentele raagudele kui jämedamatele lattidele.

Okste uus elu

Tegelikult ei tasuks aias ühtki mahalõigatud oksa minema visata. Kui need ei kanna mõnd taimehaiguse tekitajat, saab neid kõiki kasutada rohttaimede toestuseks.

Suurepäraselt saab peente okstega toestada kõrgekasvulisi püsikuid. Suruge oksad jämedamat otsa pidi taimede vahele peenrasse just toetamist vajava püsiku kõrvale. Siis polegi vaja siduda ja karta, et tuul taimed juurekaelalt lahti loksutaks. Peened oksad hoiavad taime igast küljest.

Toestusoksad tuleb peenardesse suruda varakult, kui taimed on veel väikesed. Siis saavad noored võsud okstest läbi kasvada ja toestus püsib eriti kindlalt. Ajal kui oksad on paigas, kuid lilled veel väikesed, näeb lillepeenar paraku korratu välja. Seetõttu sobib niisugune toestamisviis pigem öko- või tagaaeda ja eesaeda võiks leida mõne teise lahenduse.

Samal viisil – läbi kasvades – aitab taimi toetada ka jämedasilmaline võrk. Kuna võrk on “korrektsem” ja paistab vähem välja, sobib see hästi ka eesaia taimede toestamiseks. Ka võrk paigaldage siis, kui taimed on veel tillukesed ja laske neil siis võrgust läbi kasvada.

Müür tuleb appi

Suurepärane abimees taimede toestamisel on iga müür, sein, tara või plank. Agaramad aednikud võivad toestuseks ka võrestiku ehitada, kuid laisematele piisab sellestki, kui seina vms lüüa mõned naelad või konksud ning taimede oksad nööriga neile kinnitada. Kui vajate püsivamat tuge, kuid võrestikku teha ei taha, tõmmake naelte-konksude vahele traat ning kinnitage oksad traadile mõnekümnesentimeetriste vahedega. Sellist toetusviisi kasutatakse näiteks palmettide puhul.

Taimed püsivad sedasi eriti kindlalt paigal. Probleeme võib tekkida siis, kui toestatud taimed kasvavad lõuna- või põhjaseina ääres. Lõunaseina ääres kipuvad taimed üle kuumenema ning põhjakaares võib toeks olev puitsein tasahilju mädanema hakata. Tihe taimevaip ei lase seinal kuivada. Et selliseid probleeme vältida, püüdke jätta taimede ja seina-müüri vahele alati vähemalt 10 cm laiune õhuvahe.

Vana väärib tuge

Kindlasti väärivad toestamist ka puud. Enamasti toetatakse neid ahnuse ajel siis, kui viljapuud saagi raskusest rebenemiseni looka on vajunud. Ilupuud saavad meil toestuse hoopis harvemini.

Jaapanlased suhtuvad asjasse teistmoodi, sest sel maal osatakse tiheda asustuse ja üha napimaks jääva metsiku looduse tõttu hoida isegi kuivanud, kuid efektse võraga puid.

Ilupuudel tasub toestada väga suuri vanu võraharusid. Puu tahab tuge ka siis, kui inimene on talle kujundanud pikad horisontaalsed oksad. Need võivad kergesti murduda isegi enda raskuse all, rääkimata siis juba lumekoormast.

Oksa alla pandav tugi peab suutma kanda oksa raskust. Suure võraharu kaal võib ulatuda isegi tonnini. Tugev tugi ei või kohatu tehnorajatisena aias ka silma torgata.

Ohutust tuleb jälgida eriti puu seisukohast lähtudes – toed peavad olema hoolikalt kinnitatud. Kinnitusi tuleb regulaarselt kontrollida, et köied-klambrid okstesse ei sooniks.

Artikkel ilmus ajakirja Maakodu aprilli erinumbris Suvi Aias.