Maheistandustes kasutatakse umbrohutõrjeks spetsiaalset aiatööks mõeldud põletit. Kodustes tingimustes ja väiksematel pindadel ajab asja ära ka väikse ballooniga gaasipõleti.

Karbi sõnul on õige aeg maasikalehtede ja taimede ümbruse põletamiseks juulis pärast saagi koristamist. Maaülikooli Eerika katseaias kasvavad maasikataimed puukooremultšil. Selleks, et multš ei süttiks, on kõige sobivam aeg põletamiseks hommikul vara, kui lehed on kuivanud, kuid puukoored on veel kastesed ja ei võta tuld.

“Kõik lehed tuleb aeglases tempos liikudes ära põletada ja sellega koos ka haigused ning kahjurid,” seletas Kadri Karp seda huvilistele kohe ka ette näidates. Järgmisel kevadel tuleb pruunid ja kuivanud lehed ära korjata, kuna nende peale võib koguneda uus “seltskond” pahalasi.

“Oleme tootjate põldudel teinud ka põhuga põletamist,” märkis professor. “Pidev põletamine on taimele šokk ja nii püsib ta kauem noor.” Kui muidu korjatakse istandikust saaki 3-4 aastat, siis iga-aastaselt tulega töödeldud taimed kannavad lausa kaheksa aastat või rohkemgi.

Lisaks on ka teisi plusse. Maasika risoom kipub kerkima ja mullast välja tulema. Põletamise korral ei kasvata aga taim ülemisi risoome ja püsib rohkem mulla sees.

Taimekaitset soovitas Karp mahedalt kasvatatavatel maasikatel teha aga spetsiaalsete kimalastega. See on küll üpris kallis lõbu, kuna kast kimalastega maksab 100 euro ringis.