Hädas ämblikliiliaga - kuivatada talveks või mitte?

Olen aastaid kasvatanud ämblikliiliat ja pole seda kunagi talveks ära kuivatanud. Nüüd kingiti mulle hoopis teistsugune, selline, mis tuleb talveks ära kuivatada. Nüüd olengi segaduses – ehk peaksin seda tegema ka oma vana taimega.

Vastab JAAN METTIK

Kõige kindlam nõuanne toalillekasvatajale on selline: kui olete aastaid midagi edukalt teinud, jätkake seda täpselt samuti, olenemata sellest, mida teile soovitatakse. Eriti kehtib see ämblikliiliate kohta.

Pregu müüakse väikepakendites hübriidliiki – pidulikku ämblikliiliat (Hymenocallis × festalis sün. I. x festalis), kes vajab päikesepaistelist kasvu- ning kuiva puhkeperioodi.

Puhkeperioodil, kui taime kõik maapealsed osad on kuivanud, lepivad nad paari plusskraadiga ning aladel, kus maa kunagi ei jäätu, võib neid isegi õues kasvatada. Jälgida tuleb ainult, et sibulad ei jääks talvel liigniiskuse meelevalda. See mõjub neile hukutavalt.

Teie vana ämblikliilia on aga tõenäoliselt kas kaunis ämblikliilia (H. speciosa) või kariibi ämblikliilia (H. caribaea).

Klassikalised ämblikliiliad vajavad oma kasvuks sooja (talvine temperatuur mitte alla 15 °C) ja valget, kuid otsese päikese eest varjatud kasvukohta. Südasuvel võib need ämblikliiliad ka õue viia, kuid siis peaksite leidma sooja ning tuulte ja otsese päikese eest varjatud paiga. Kasvuperioodil tuleks igihaljaid ämblikliiliaid kasta nagu tavalisi toalilli, kuid talvel tuleks kastmist veidi piirata. Siiski mitte sedavõrd, et sibulal olevad lehed kuivama kipuksid.