Harilikku asparit tasub vaadata uue pilguga

Harilik aspar Foto: Karin Kaljuläte

Harilik aspar (Asparagus officinalis) on mitmeaastane rohttaim, mis üllatuslikult võib osutuda tõeliseks maiuspalaks.

Harilik aspar (kõnekeeles ka asparaagus) on õhulise ilmega vana taluaiataim, mida võib leida püsilillepeenardest. Sageli uhkeldab ka soolotaimena. Rohekasvalged või kollakad, keskmiselt 5 mm pikkused õied on kellukese kujuga. Õhulise ilme tekitavad võrsetel asetsevad nõeljad moodustised, mille alustel on väikesed nahk­jad lehekesed.

Eestis kasvab harilik aspar enamjaolt ilutaimena. Köögiviljana kasutatakse seda siinmail harva, ning sellisel juhul on taimel ka teine nimi – spargel. “Harilikul asparil kõlbab süüa noori maapealseid võrseid või paksu mullakihi all kasvanud valgeid võrseid, mida saab varakevadel,” sõnab Tallinna Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu.

Täiskasvanud aspari varred harunevad ja puituvad ning söögiks ei kõlba. Hoidke saagil silma peal iga päev, sest toiduks sobivad kõige paremini 15–20 cm pikkused võrsed. Arvestage, et juba 30 cm kõrgune võrse muutub puiseks.

Külvake näiteks viis taime ja võtke neilt aeg-ajalt võrseid. Soojade ilmade saabudes alustab taim kiiresti kasvamist. “Kuigi taim ajab risoomist uusi pealseid, ei tohiks kõiki võrseid korraga ära murda. Jätke alati midagi kasvama,” ütleb Tiina.

Söödav silmailu 01. märts 2017
Asi algab mullast 27. aprill 2014

Sajandite jooksul on aretatud palju sorte. “Mõned varred on näiteks lillakad,” sõnab aednik.

Jagage vana puhmikut, planeerige taimele kasvukoht ka tarbeaeda ja kasvatage seda köögiviljana. Saagi saamiseks tuleb juuri mullata.

Sööge varsi värskelt või hautage, need on mineraalainete- ja vitamiinirikkad. Rohelist sparglit ei ole vaja enne tarvitamist koorida.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare