Hea idee - komposti puulehti kilekotis

Kohe saabub taas aeg ja peavalu, kuhu panna puudelt mahalangevad lehed. Suitsu ajav põletamine on tüütu ja paljudes oludes võimatu.

Peenardele jättes on puulehtedest küll kasu (annavad nad ju külmaõrnadele taimedele talvekatet) aga niisama aeda ja teeradadele vedelema jättes võivad jäiselt libedad lehed suurendada kukkumisohtu.

Kompostides saab mahalangenud puulehtedest head lehemulda, mida aia- ja toataimede kasvatamisel mullasegudes kasutada. Lehemulla valmistamiseks sobivad enamike lehtpuude ja -põõsaste lehed. Hästi ei sobi suurema parkainete sisalduse tõttu vaid tamme-, pöögi- ja kirsilehed.

Kokku kogutud puulehed võib mullaks väärindada kasutades suuri musti kilekotte. Kilekotid tuleks õhu juurdepääsemiseks perforeerida e augustada. Ettevalmistatud kilekott täita lehtedega, lisada veidi mulda, raputada segamini ja kasta korralikult läbi. Kott siduda kinni ning jätta kuskile varjulisse kohta seisma. Aegajalt tuleks kotte raputada ja ümberpöörata, imiteerides kompostihunniku ümbersegamist. Selliselt toimides peaks kevadeks saama hea lehemulla.

Puhas lehemuld on küll suhteliselt taimetoitainetevaene kuid huumusrikas ja hea mullastruktuuri parandaja. Samuti hoiab lehekompostiga rikastatud muld paremini vett, sedasi väheneb aga taimede kastmise vajadus. Kuna puhas lehekompost on nõrgalt happeline (pH 6,5-6,8) siis sobib ta eelkõige happelist mulda vajavatele taimedele nagu rodod, kanarbikud, eerikad, mustikad jpt. Happesust saab vähendada lubja lisamisega. Toitainete suhtes nõudlikemate taimede kasvatamiseks tuleks lehemulda segada kõdusõnniku või kompostimullaga, vähemnõudlike jaoks aga liivaga.

Allikas: "Kompost ja kompostimine", Maia Raudseping, Maalehe Raamat