HEA TEADA | 5 veesäästunippi põuaajaks

 (3)
HEA TEADA | 5 veesäästunippi põuaajaks
Pärast vihma või kastmist kobestage kergelt mulla pinda, et ei tekiks koorikut, mis soodustab niiskuse aurumist.Foto: Shutterstock

Mida teha, et end pika põua ajal kastmisega ära ei kurnaks? Taasavaldame neli aastat tagasi sel teemal Maakodus ilmunud artikli.

Peaaegu igal suvel kiusavad aiapidajaid lühemat või pikemat aega põud ja põrgupalavus. Kui aed on targalt rajatud ja teate õigeid hooldusvõtteid, ei peagi kogu aeg tirima raskeid kastekanne või veevoolikut hoidma.

1. Kobestamine säilitab niiskust

Parajalt paks multšikiht on küll suurepärane niiskusehoidja, kuid kahjuks igal pool ei saa või ei sobi multši kasutada. Kui katmata mullapind pärast kastmist või vihma kuivab, tekib sellele koorik, mille peenikestes kapillaarides liigub vesi hõlpsalt ülespoole. Sellepärast kuivatabki koorik mulda.

Kobestamine lõhub peened kapillaarid ning pealmine kobe mullakiht isoleerib sügavamalt tõusva niiskuse peaaegu täielikult ega lase sel auruda. Sellepärast tasub pärast iga kastmist ja vihmasadu kohe, kui mulla pind on tahenenud, see kergelt üle käia. Sage kastmine mulda kobestamata aga võib isegi suurendada niiskuse kadu mullast.

2. Kasin kastmine raiskab vett ja teeb põuaõrnaks

Kui kastate peenraid tihti, aga nii vähe, et niiskeks saab vaid mulla pind, pole juurtel põhjust tungida sügavamale niiskust otsima. Nad jäävad mullapinna lähedusse ning kuumaga võivad kergesti kuivada, taim muutub põuakartlikuks.

Seotud lood:

Vaid mulla pinda niisutades raiskate ka vett, sest juurteni see ei jõua ning aurub peamiselt õhku. Tark aednik kastab harvem, aga siis juba korralikult, nii et vesi jõuab tõesti juurteni. Et kuiv muld korralikult märguks, kulub ruutmeetrile vähemalt 20−30 l vett. Pärast kastmist kontrollige, kui sügavalt on maa märg: kui vaid 3−5 cm, siis kastke veel.

3. Rohimine lükake edasi

Põua ajal on peenral olevast umbrohust hoopis kasu: see varjab mulla pinda kõrvetava päikese eest ja niiskust aurub vähem. Rohimine pole kuival ajal hea ka seetõttu, et umbrohtu välja tirides võib kultuurtaimede juurte juurde jääda vähem mulda ja kuumus pääseb juuri kuivatama.

4. Mullakiht paksemaks

Kui mullakiht on tüsedam, säilitab see rohkem niiskust: muru all olgu vähemalt 20 cm, peenramaal 30 cm, püsililledel 30−50 cm. Põõsastele piisab 50 cm, puudele 80 cm. Liivane muld ei taha vett hoida − olukorda saab parandada, kui segate mulla sisse savi, turvast jm orgaanikat.

5. Valige õiged taimed

Kodumaised sordid ja looduslikud taimed on vastupidavamad ning saavad sageli hakkama kastmatagi. Kuivale pinnasele valige kuivust taluvad taimed (risoomikas kurereha, mesiohakad, ogaputked, naistenõgesed, liivateed, raudrohu liigid ja sordid, kibuvitsad, põõsasmaranad jne), niiskusnõudlikke liike kuival kohal kasvatades kurnate end aga pideva kastmisega.

Murusegu valides jälgige, et seal oleks põuakindlat punast aruheina ning lamba-aruheina, samuti aasnurmikat ja karjamaa-raiheina. Täiesti liivasel maal kasutage muru asemel kukeharju, liivateed, lõhnavat kummelit, linnurohtu jne.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare