Hea teada, et varase valmimisajaga pirn säilib lühikest aega
Esimene soovitus on sort 'Pepi' – kui pirnipuid aias veel ei kasva, siis istutage just see sort. Pole ühtegi teist sorti, kes nii vara hakkab kandma, viljudes rikkalikult. See pole ime, sest viljad arenevad tal partenokarpselt, see tähendab seda, et sort on iseviljuv. Noore puu esimesed viljad on mõistliku suurusega, kaaludes tihti üle 100 g.
Täiskandeeas on puu vilju nii täis, et need suurust koguda ei jõua ning harva kanamunast suuremaks kasvavad. Suured või väikesed, vahet pole, väga hea maitsega ja mahlased on nad ikkagi.
Väga kiidan suvipirni sorti 'Seiut', kelle suured imeliselt mahlased ja maitsvad viljad valmivad väga vara.
Põneva välimusega, heal juhul lausa tulipunane, heamaitseline suvelõpupirn on sort 'Kadi'.
Säilituspirnidest leidke koht isetolmlevale sordile 'Belorusskaja pozdnjaja', kelle viljadega saab maiustada veel vastu kevadetki. Tõsi, vaid juhul, kui hoiutingimused on väga head – nimelt on pirnide optimaalne säilitustemperatuur +1 C.
Paraku on nii, mida varasema valmimisega pirn, seda lühem on viljade säilivusaeg. Suvipirnil 'Seiu' see sisuliselt puudub – kui täna tarbimisküpset vilja ära ei söö, siis homme on ta juba üle küpsenud.
Terve puutäis 'Seiut' on aias enamasti selgelt liiga palju – ent üks oks perepuu võras on teretulnud, sest teist nii varast ja samal ajal tõesti maitsvat pirnisorti ei leia.
